Fotokollaaž: Kittipong Jirasukhanont, PhonlamaiPhoto’s Images + Possessed Photography / Unsplash + Canva.com

Mida rohkem ma homöopaatia uuringutes ringi tuhnin, seda enam tuleb välja andmeid, mis näitavad, et homöopaatia on paljudes olukordades toiminud paremini kui keemilised ravimid. Siin üks näide: suremusprotsent Hispaania gripi ajal homöopaatiakliinikus oli 1,05%, samas kui tavahaiglas ulatus see 30%-ni (vt. videot).

Kuidas siis sai keemiline meditsiin hävitada homöopaatia? Ja mitte ainult homöopaatia, vaid kogu loodusravi, küsib homöopaat Merle Martinson.

Vastus peitub poliitikas ja õpingute kontrollis. Raha eest saab osta kõike. Inimene on just nii õudne ja ebaeetiline.

Kui vaadata tänaseid meedikuid, siis nende hoiakud meenutavad silmaklappidega hobuseid, kes peavad ainuõigeks üksnes ravimite tarvitamist. On selge, et sellised hoiakud sisendatakse neile juba õpingute ajal.
Nii muudetakse inimesi, kes sooviksid teisi aidata, nartsissistlikeks hävitajateks.
Kuidas muidu mõista seda, kui arstid võitlevad selle vastu, et inimesed saaksid terveks? Neid ei huvita inimeste lood ega vahendid, mida on tervenemise käigus kasutatud. Eitatakse selliste inimeste ja meetodite olemasolu ning kasu.
Samas on maailmas tohutul hulgal inimesi, kes on saavutanud suurepäraseid tulemusi. Aga kuna nad ei kasutanud ravimeid, ei lähe see kellelegi korda. Samal ajal ei suuda arstid ise pakutavate ravimitega samasuguseid tulemusi saavutada.
Sümptomite mahasurumine ei ole tervenemine.

Arst, keda peaksime nägema tervise etalonina, võiks ju olla uudishimulik ja huvituda teadmistest.
Portaalides aga istutakse justkui selleks, et ignoreerida kõiki edulugusid ning talletada vaid neid, kes veel abi vajavad.
Portaalides küsivad inimesed nõu siis, kui nad on ummikusse jooksnud – ja just nende postituste alla kogunevad sageli teiste inimeste edulood. Soovitusi jagatakse selle põhjal, mis on kedagi samas olukorras aidanud.
Minu pagas on selles osas veidi rikkalikum, sest mul on olnud võimalus jälgida ka oma õpilaste ja klientide õnnestumisi. Peale selle olen väga tähelepanelik lugeja ning märkan edulugusid.

Tuleb märgata ka seda, et tegelikult ei võtnud Rockefeller üle üksnes meditsiinikoole – ka tavakoolide õppekavad hakkasid tema diktaadi järgi kujunema. Selle süsteemi tulemusel seisab juba eelmisest aastast ka kooliõpikutes väide, et homöopaatia on libateadus.

Minu jaoks on see juba veidi piinlik, et tänapäeva teemasse süvenenud pereema teab tervisest rohkem kui arst.
Tundub, et arst on arusaamisest tervisest täielikult eemaldunud. Kui vähiarst naerab välja mõtte tervisliku toitumise vajalikkusest ravi ajal, siis see lihtsalt ei ole normaalne.

Jäänud on vaid robotlik toimimine: diagnoos ja ravim. Analüüsinäit ja ravim.

Miks analüüs selline on või millest see tuleb – ei huvita. Peaasi, et näidu saab tablettidega normi.
Näiteks – miks on kolesterool kõrge ja mida see kehas tähendab? Pole vaja mõelda – see saab ju tablettidega alla surutud.
Et see otsus võib hiljem muuta inimese dementseks või impotendiks? Pole oluline. Siis kirjutatakse lihtsalt ports uusi ravimeid ja pidu jätkub. Või loetakse see vananemise loomulikuks osaks.
Absurd.

Kolesterool on keha jaoks põletiku ravivahend – aga see ei huvita. Peaasi, et numbrid mahuvad etteantud raamidesse.
Mis aga tegelikult põletikku ravib – see on „savi“. Robot ei mõtle. Tema tegutseb juhiste järgi.
Kes ja miks need juhised on kirjutanud – robot ei küsi. Inimene on ise süüdi, kui tal hiljem tekib tõsine terviseprobleem või ta jääb dementseks.

Paratamatus? KAS IKKA ON?