Psühhiaatriliste ravimite tarbimine võib põhjustada oluliste toitainete defitsiiti

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

10. juuli 2022 kell 16:15



Foto: Pixabay + Tumisu

Ajal, mil psühhiaatriliste häirete, k.a depressiooni ja ärevushäirete  esinemissagedus on hüppeliselt tõusnud mitte pelgalt täiskasvanute, vaid ka noorte ja laste seas, on oluline meenutada, et meie isiklikud valikud mõjutavad meie enesetunnet drastiliselt. Siiski on läänelikus elustiilis kombeks haarata esmalt pigem ravimikarbi järele, kui vaadata üle oma elustiil ning  liikumis- ja toitumisharjumused, kirjutab terviseterapeut ja toitumisnõustaja Liis Orav.

 

Kahjuks kaasneb turvaliseks kuulutatud medikamentidega rohkelt riske,  sest tasuta lõunaid pole ka bioloogias.

Teadusuuringud kinnitavad, et psühhiaatrilised ravimid võivad tühjendada keha olulistest toitainetest. Defitsiidid tekivad erinevatel põhjustel, nt mõjutavad ravimid  toitainete seedimise ja omastumise tõhusust ning kutsuvad ainevahetuse käigus esile vitamiinide ja mineraalide suurenenud eritumise. Aja jooksul tekib toitainete vaegus ja see võib omakorda põhjustada täiendavaid sümptomeid, suurendada  ravimite kõrvaltoimeid ning halvendada tuntavalt patsiendi seisundit.

Tegu on tõsise probleemiga, mis jääb kahjuks siiski  sageli tähelepanuta. Probleemi võimendab fakt, et toitainete varude kahanemine võtab aega ja nii ei pruugi patsient ise ega ka arst luua hiljem seost algse ravimi ja uute sümptomite vahel. Harvad pole juhtumid, kui uued sümptomid  toovad  kaasa järgmiste ravimite tarbimissoovituse. Polüfarmaatsia ehk mitmete ravimite samaaegne tarbimine suurendab aga toitaineliste defitsiitide tekkimise riski veelgi.

 

Järgnevalt olgu ära toodud mõned olulised  toitained, mille varusid psühhiaatrilised ravimid tugevalt mõjutavad. 

Magneesium

Magneesium on oluline mineraal, mis osaleb meie organismis enam kui 300 biokeemilises kaskaadis. See lõõgastusmineraal mängib võtmerolli hormoonide, närvivahendusainete ja ensüümide töös, millel on hoomamatult suur mõju meeleolule ja ajufunktsioonidele. Magneesium on üks olulisemaid toitaineid ärevuse, depressiooni ja ärrituvuse leevendamiseks.

Magneesiumipuudus võib kaasa tuua  kõrge vererõhu, lihasnõrkuse, krambid, värinad ja spasmid, iivelduse, peavalud ja migreenihood, unetuse ja südame rütmihäired. Madalat magneesiumitaset seostatakse ka osteoporoosi suurenenud tekkeriskiga.

Eelnimetatud sümptomid kattuvad suures osas paljude  psühhiaatriliste ravimite kõrvaltoimete loeteluga.  Teadusuuringud sedastavad selgelt sellegi, et paljud psühhiaatrilised ravimid kahandavad organismi magneesiumivarusid, suurendades selle mineraali  defitsiidi tekkimise tõenäosust.

Magneesiumipuudus süvendab omakorda  paljusid neuropsühhiaatrilisi probleeme, k.a ärevust, unetust, ADHD-d, skisofreeniat, uimastite kuritarvitamist ja ärrituvust. Uuringud on näidanud, et skisofreenia või raske depressiooniga suitsidaalsetel patsientidel on tserebrospinaalvedelikus oluliselt madalam magneesiumisisaldus.

 

Melatoniin

Melatoniin on ajus käbinäärme poolt vabastatav hormoon, mis aitab kontrollida meie une- ja ärkvelolekutsükleid. Melatoniin  hoolitseb sügava ja taastava une eest, mis on omakorda kriitilise tähtsusega aju heaolu ja vaimse tervise jaoks.

Paljud psühhiaatrilised ravimid (antidepressandid, bensodiasepiinid,  antipsühhootikumid jm) võivad melatoniinivarusid vähendada, blokeerida melatoniini retseptoreid või häirida melatoniini aktiivsust. See võib põhjustada katkendlikku und või suisa unetust, mis on psühhotroopsete ravimite sagedane kõrvaltoime.

 

B-vitamiinid

Kobalamiin (B12) ja folaat (B9)  mängivad võtmerolli metüülimises, mis on üks tähtsamaid protsesse organismis (k.a. ajus)  optimaalse energia ja närvisüsteemi talitluse tagamiseks. Uuringutes on selgunud, et depressiooni all kannatavatel inimestel on sageli madalam madalam B12- ja folaaditase ning vastupidi: madala folaadi- ja B12-tasemega inimestel on suurem risk depressiooni tekkeks.

Paljud psühhiaatrilised ravimid (tujustabilisaarorid, antikonvulsandid, antidepressandid, bensodiasepiinid ja antipsühhootikumid) kahandavad tuntavalt folaadi, B12- ja B6-vitamiinide varusid. Eelnimetatud vitamiinide madal tase põhjustab omakorda  homotsüsteiini (aminohapete ainevahetuse toksiline jääkprodukt) kuhjumist, mis võib süvendada  depressiooni, ärrituvust, väsimust, segasust ja unustamist.

Lisaks eelmainituile kannatavad ravimite tarbimise läbi sageli ka energiatootmiseks olulise riboflaviini (B2-vitamiini) varud.  Tekkiv defitsiit mõjutab kogu keha, põhjustades energiakriisi, kehakaalu tõusu ning naha- ja kilpnäärmeprobleeme.

 

Koensüüm Q10

Koensüüm Q10 (CoQ10) on energiatootmiseks oluline vitamiin, mida vajab viimne kui keharakk. Tegu on põletikuvastase ainega, mis kaitseb organismi oksüdatiivse stressi ja seega ka depressiooni eest. Olgu öeldud, et need kaks on omavahel lahutamatult seotud.

Kahjuks näitavad uuringud, et mitmed  antidepressandid jt psühhiaatriliste häirete ravimiseks kasutatavad ravimid kahandavad CoQ10 taset. Liigmadal CoQ10 tase võib põhjustada kognitiivse võimekuse langust, ajuhägu, keskendumisraskusi, depressiooni ja ärrituvust. Lisaks võib selle toitaine defitsiit tekitada kõrget vererõhku, veresuhkru tasakaalutust, lihaskrampe ja õhupuudust.

Niisiis suurendab ravimite tarvitamine  keha vajadust paljude kriitiliselt oluliste  toitainete järele.  Osakem oma keha sõnumeid kuulata ja  organismi teadlikult toetada!

 

Liis Orav

 

Allikad:



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt