Foto: Pixabay / Tumisu

Ajal, mil psühhiaatriliste häirete, k.a depressiooni ja ärevushäirete esinemissagedus on hüppeliselt tõusnud mitte pelgalt täiskasvanute, vaid ka noorte ja laste seas, on oluline meenutada, et meie isiklikud valikud mõjutavad meie enesetunnet drastiliselt. Siiski on läänelikus elustiilis kombeks haarata esmalt pigem ravimikarbi järele, kui vaadata üle oma elustiil ning  liikumis- ja toitumisharjumused, kirjutab terviseterapeut ja toitumisnõustaja Liis Orav.

Kahjuks kaasneb turvaliseks kuulutatud medikamentidega rohkelt riske, sest tasuta lõunaid pole ka bioloogias.

Teadusuuringud kinnitavad, et psühhiaatrilised ravimid võivad tühjendada keha olulistest toitainetest. Defitsiidid tekivad erinevatel põhjustel, nt mõjutavad ravimid  toitainete seedimise ja omastumise tõhusust ning kutsuvad ainevahetuse käigus esile vitamiinide ja mineraalide suurenenud eritumise. Aja jooksul tekib toitainete vaegus ja see võib omakorda põhjustada täiendavaid sümptomeid, suurendada ravimite kõrvaltoimeid ning halvendada tuntavalt patsiendi seisundit.

Tegu on tõsise probleemiga, mis jääb kahjuks siiski  sageli tähelepanuta. Probleemi võimendab fakt, et toitainete varude kahanemine võtab aega ja nii ei pruugi patsient ise ega ka arst luua hiljem seost algse ravimi ja uute sümptomite vahel. Harvad pole juhtumid, kui uued sümptomid toovad kaasa järgmiste ravimite tarbimissoovituse. Polüfarmaatsia ehk mitmete ravimite samaaegne tarbimine suurendab aga toitaineliste defitsiitide tekkimise riski veelgi.