Koroonakriisi algusest on Eestis antidepressantide tarbimine kahekordistunud

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

29. juuni 2022 kell 15:00



Foto: Anna Shvets / Pexels + Canva.com

Kuna nii Eestist kui ka mujalt maailmast on tulnud teateid, et koroonaaeg on suurendanud vaimse tervise probleeme, otsustasime uurida haigekassalt, kas seoses sellega on Eestis suurenenud ka antidepressantide tarbimine. Saadud vastusest selgub, et depressiooni raviks väljastatud 100% soodustusega retseptide arv on koroonaeelse ajaga kahekordistunud, ent haigekassa pressiesindaja Sander Rajamäe sõnul ei ole siinkohal ainsateks teguriteks koroonakriisist tulenevad stressorid.

 

100% soodustusega raske depressiooni raviks väljastatud retseptide arv aastate kaupa:

  • 2018. aastal väljastatud retsepte raske depressiooni raviks: 11 842
  • 2019. aastal väljastatud retsepte raske depressiooni raviks: 11 361
  • 2020. aastal väljastatud retsepte raske depressiooni raviks: 17 213
  • 2021. aastal väljastatud retsepte raske depressiooni raviks: 23 006
  • 2022. aasta esimene pool: 10 843 (arv veel muutub, kuna osad retseptid võivad olla tänase seisuga inimeste poolt välja ostmata.)

“Koroonapiirangute mõjul antidepressantide kasutamise laienemist ei saa välistada, kuid kindlasti polnud see ainus mõju avaldanud tegur,” kommenteeris Telegramile Rajamäe ja lisas, et antidepressantide kasutamine võis rohkem avalduda ka tingituna koroonaviirusega seotud tervise halvenemisest patsientidel endil või nende lähedastel ning sellega seotud järsust hoolduskoormuse kasvust või lähedaste kaotusest.

Samuti võisid haigekassa pressiesindaja sõnul rolli mängida koroonaviirusega mitteseotud tegurid nagu näiteks hüvitatavate antidepressantide valiku laienemine, depressiooni diagnoosimise ja ravivõimaluste paranemine.

“Viimastel aastatel on lisandunud uusi depressiooni raviks mõeldud preparaate ning lisaks laiendas Eesti Haigekassa 2020. aasta 1. aprillil 100% hüvitatavate antidepressantide valikut. Toona lisandusid nimekirja duloksetiini, mirtasapiini ja venlafaksiini sisaldavad ravimid. Sellele toetudes võis faktoreid olla mitmeid,” täpsustas ta.

 

Kes soovib ise haigekassa andmestikku uurida, saab seda teha siin: https://www.haigekassa.ee/tervisekassa-poolt-kompenseeritud-retseptid. (Juhend: selleks, et saada õiged arvud, tuleks 100% soodustusega haiguste tabeli alt valida “raske depressioon“. Sel juhul kuvatakse andmestikus antidepressandid, mida kasutatakse depressiooni raviks. Tuleks ka jälgida, et toimeaine grupi all ei ole tehtud valikut – andmestik teeb seal mingil põhjusel valiku mõnel juhul ise ning kui see peaks juhtuma, siis saab selle linnukese vastava valiku eest ära võtta. See tagab, et andmed on adekvaatsed.)

NB! Antud artiklis on kajastatud vaid 100% soodustusega ehk raske depressiooni jaoks väljastatud retseptide arv. 50% soodustuse puhul võib depressioon olla kaasuv terviseprobleem, mis tuleneb näiteks põhidiagnoosist (diabeet, vähk vms) ning inimene vajab lisaks diabeediravimile ka depressiooniravimit. See aga lööb andmestiku segamini ning sinna võivad lisaks sattuda ravimid, mis ei ole otseselt seotud depressiooniga.

 

Allikas: kirjavahetus haigekassaga (Hando Tõnumaa <> Sander Rajamäe)

 

Toimetas Mariann Joonas

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt