Paljudes piirkondades, kus kraanivee kvaliteet jätab soovida, eelistavad inimesed tarbida joogiks pudelivett. Makstes oma joogivee eest rohkem raha, loodetakse saada puhtamat ja paremat vett, kui see, mis kraanist tuleb. Tegelikkuses on pudelivesi üks moodsa aja suuremaid turunduse petuskeeme. Lisades pudelivee sildile mäed, pannakse meid uskuma, et vesi pärineb looduslikust allikast. Tegelikult aga võib selles plastpudelis olla täpselt samamoodi kraanivesi – enne villimist filtreeritud ning pärast villimist taas saastunud plastist lekkivate ühenditega.

PepsiCo korporatsioon oli alles hiljuti, 2015. aasta oktoobris, sunnitud tunnistama, et nende kaubamärk Aquafina ei ole midagi enamat kui lihtsalt kraanivesi. Peale seda, kui aktivistid olid neile survet avaldanud, lubas firma muuta veepudelil olevat infot, millel on kirjas “puhastatud joogivesi“. Uutel siltidel on kirjas “public water source“ (avalik veeallikas), mis tähendab seda, et tegemist on lihtsalt filtreeritud kraaniveega, mille eest küsitakse 2000 korda kõrgemat hinda.

Raha kraanivee eest

Coca-Cola oli sunnitud sama tunnistama oma kaubamärgi Dasani kohta juba 2013. aastal, jäädes siiski kindlaks, et nende puhastatud vesi on kraaniveest parem. Aquafina, Dasani ja Nestle’i villitavat Pure Life’i loetakse kolmeks kõige enam müüdud pudelivee kaubamärgiks. Seoses sellega, et magusate karastusjookide turuosa on viimastel aastatel aeglaselt langemas, loodavad korporatsioonid kasumit korvata pudelivee müügi arvelt.

Nestle kinnitab samuti, et nende 12-sammulise puhastusprotsessi läbinud vesi on parem kui kraanivesi. Korporatsioon on olnud silmitsi kriitikaga, kuna nad pumpavad enda tootmise tarbeks vett California osariigis San Bernardino riigimetsas. California osariigis on veepuudus aina süvenev probleem, mille vastu võitlemisel levitatakse pidevalt tavatarbijatele juhendeid, kuidas lühemat aega duši all käia ning muru kastmine ära unustada. Nestle aga jätkab vee pumpamist ja pudelitesse villimist, tuues ettekäändeks, et nende veevõtuluba omandati enne, kui San Bernardino mets kaitsealaks kuulutati.

Saastab nii keskkonda kui inimese organismi

Pudelivee müümisega kaasneb aga veelgi tõsisem probleem kui lihtsalt asjatult kraanivee peale kuluv raha. Keskkonnakaitseorganisatsiooni Food & Water Watch andmetel tekib plastist veepudelitest igal aastal 1,5 miljonit tonni plastprügi, mille tootmiseks kulub 178 miljonit liitrit naftat. Plast ei reosta mitte ainult keskkonda, vaid ka meie keha. Plastist lekib aja jooksul vette hormonaalsüsteemi tööd takistavaid keemilisi ühendeid, mis võivad põhjustada vähkkasvajaid, sünnidefekte, südame-veresoonkonna haiguseid, ainevahetushäireid ja mitmeid muid terviseprobleeme.

Lisaks plastist lekkivatele kemikaalidele on olnud ka juhuseid, mil testitud pudelivee kvaliteet on isegi madalam kui sama piirkonna kraaniveel. USA-s Clevelandis leiti mõnda aega tagasi Fiji nime kandva pudelivee testimisel arseeni. 2015. aasta suvel teatas suurkompanii Niagra Bottling, et kutsub tagasi suure hulga enda villitud pudelivee ja karastusjookide partiisid, kuna üks nende veeallikatest sisaldas E.coli bakterit. Sellised juhtumid on võimalikud seetõttu, et pudelivee villijad ei ole tegelikult kohustatud avaldama oma toote kvaliteedi kohta sama palju infot, kui nõutakse näiteks munitsipaalveefirmadelt.

Eelista kraanivett

1999. aastal avaldas USA loodusvarade kaitse nõukogu nelja aasta pikkuse uuringu tulemused, milles võeti ülevaatlikult kokku, et pudelivesi ei ole tingimata turvalisem kui kraanivesi ning 25% pudelis müüdavatest vetest on tegelikult kraanivesi – vahel filtreeritud, vahel mitte. Samas uuringus kinnitati, et kuigi valdav enamik pudelivett on turvaline, võib see siiski pikema aja vältel tekitada terviseprobleeme ning üle 10 nädala pudelis olnud vesi sisaldab plastist lekkinud ftalaate, mille sisalduse kohta ei ole kehtestatud mingeid piiranguid.

Pudelivesi võib olla erandolukorras lahenduseks, kuid igapäevaselt ei ole selle tarbimine majanduslikult mõttekas, keskkonda säästev ega tervisele kasulik. Küsi toidukohtades pudelivee asemel kraanivett ning kui kodune kraanivesi ei ole piisavalt kõrge kvaliteediga, siis tasub teha ühekordne investeering korralikku veefiltrisse. Veel parem oleks oma joogivett hankida looduslikust allikast, kuid seda võimalust paljudel ei ole. Vesi on meie tervise alus, inimese keha sisaldab 60–75% vett ning tarbitava vee kvaliteet on enam kui oluline.

Allikad: RT, Collective Evolution, NRDC, True Activist

Foto:moneycrashers.com

Toimetas Katrin Suik