Elukool. Mida teha, et lastel oleks koolis hea?

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

19. detsember 2019 kell 13:32



“Paljudel peredel algas sel aastal koolitee, nii ka meil. Kool on alanud huvitavalt ning toonud kaasa palju mõtteid. Kuna ma olen väga aktiivne ema, siis viibin kooli seinte vahel ilmselt keskmisest rohkem. Küll oodates oma väiksema preiliga koos venda mõnest trennist, küll mõne huvitava ürituse ajal ja nii mõnigi asi on pannud sügavamalt mõtlema kogu meie koolisüsteemis toimuva üle,” kirjutab Telegramile homöopaat ja kahe lapse ema Merle Martinson.

ELUKOOL on uus Telegrami rubriik, kus inimesed meie seast jagavad oma elu õppetunde, koolitustel omandatud teadmisi ning raamatu- ja südametarkust.

 

Õnn on see, kui lapsel on tore õpetaja. Meil tundub, et on vedanud, aga miks peaks üldse lapsevanem muretsema selle üle, kas tema last võtab vastu tore õpetaja või mitte. Kuna kool on elus üks suur ja tähtis mõjutaja, siis sellist asja ei tohiks üleüldse eksisteerida nagu mittetore õpetaja, kui tahta, et laps sooviks koolis käia ja õppida.

 

Positiivne kasvatus koolis

Mulle tundub, et sellest ajast, kui mina kooliteed alustasin, ei ole tegelikult suhtumistes suurt midagi muutunud. Koolitundides valitseb samasugune rangus kui vanasti. Tänapäeval tundub see kuidagi kurnav kõikidele osapooltele. Kui muidu ma olen rääkinud positiivse ja rahumeelse kasvatuse õppimise vajadusest lapsevanematele, siis selles loos räägin sellest õpetajatele.

Vaadates koolis toimuvat, tundub, et õpetaja loob distantsi enda ja õpilaste vahel. Tõstab end kuidagi kõrgemaks ja ootab, et temale allutakse. Seda allumist luuakse piitsa ja prääniku meetodi kasvatusstiilis, mille puhul on teadustööde põhjal ammu selgeks tehtud, et kontrolli omad sa vaid senikaua, kui sul jõud üle käib. Laps ei õpi enesedistsipliini, vaid lihtsalt väldib piitsa ja püüab kiitust. See piits peab aga iga päevaga aina tugevam olema, sest selline mõjuvõim devalveerub kiirelt.

Aga mis siis, kui positiivse ja rahumeelse vanemluse võtted töötaksid sama imeliselt koolis, nagu nad töötavad koduseinte vahel? Kui oleks palju stressivabam õhkkond õpetajale ning õpilasele. See kõik on võimalik, aga seda peab lihtsalt õppima. Vanasse kinni jäädes ei jõua me ju kuhugi.

Vanadest käitumismallidest välja

Ma olen veendunud, et õpetaja amet vajab seda midagi erilist, teatud fanatismi heas mõttes – soovi anda enda teadmisi edasi. Seda tuleks aga teha viisil, mis sobib kuulajaskonnale. Ma ise avastasin alles täiskasvanuna, et õppimine on maailma kõige lahedam asi. Ja keegi isegi ei pane mulle hindeid ega sunni, aga ma tahan ikkagi õppida – iga päev! Miks koolist sellist tunnet ei saa?

Täiskasvanuna

Palun oota...
TEGEMIST ON TASULISE ARTIKLIGA, EDASI LUGEMISEKS PALUN VALI MAKSEMEETOD


Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt