Hoppi Wimbush tuleb nädalavahetusel Eestisse lastega koos kasvamist õpetama

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

17. oktoober 2018 kell 21:14



Pole just kerge kasvatada last, joostes samal ajal võidu kõikjal sähvivate ekraanide ja nutiseadmetega. Ning väärtushinnangutele uut vinti peale keeravate reklaamidega – liiatigi veel olukorras, kus arvutimängud neelavad su lapse kahendsüsteemsesse küberruumi ning ühiskondlik surve suurema, parema ja rohkema järele kasvab aga iga päev.

 

Kommertsmaailm ja lapse enesehinnang

Kuidas kommertsmaailma hüpersisend laste enesehinnangut, eneseväärtust ja minapilti tegelikult mõjutab, võib suurem osa meist vaid oletada. Tõsi, on ka neid, kes suudavad laste sisemaailma hoopis täpsemalt kaardistada – aga see oskus nõuab keerulist lapsepõlve. Näiteks sellist nagu Hoppi Wimbushil – naisel, kes annab Eestis peagi seminari enda lemmikteemal: kuidas kasvada koos, loomulikult ja teadlikult.

 

Lapsepõlv mõjutab

Põhja-Inglismaal keerulises peres üles kasvanud Hoppi ebakindel keskkond võõpas ta kujunemisjärgus maailma üsna mornidesse toonidesse, mida retušeeris omakorda ta ema kalduvus iga paari aasta tagant uue mehega abielluda. Ja selline pea peale keeratud maailm pani teda juba varajases nooruses elu üle laiemalt järele mõtlema.

“Ma avastasin, et lapsepõlves on oluline olla emotsionaalselt intelligentne ja teadlik ning omada sõnavara, et ennast väljendada,“ räägib Hoppi. “Kui meil pole sõnavara ega keelt ning meie tundeid ei aktsepteerita, siis hakkame oma emotsioone väljendama tegudega. Ja sellest võivad tekkida probleemsed kodukeskkonnad, kus lapsed kaklevad ja peksavad üksteist ning arenema hakkavad väga keerulised suhtedünaamikad.“

 

Reeglid on olulised, ent veel tähtsam on see, kuidas neid luua ja reguleerida

Hoppi, kel tänaseks on peagi täiskasvanuikka jõudmas kaks isiklikku ja üks kasulaps, leiab, et teismeliste kasvatamisel tuleb küll reeglid paika panna, ent veel enam tähtsam on see, kuidas neid luua ja reguleerida.

“Nad kompavad pidevalt piire ja seda, kuidas nende ületamine meid mõjutab,“ selgitab Hoppi teismeliste hingeelu. “Mida ma olen rakendanud oma laste peal, on kõdirünnak – selle asemel et nende peale vihastuda, ma kõdistan neid. Neil on valida, kas nad teevad õige otsuse ja pääsevad või teevad ikkagi vale valiku ning saavad karistuseks kõdistamise. Enamasti näevad nad vahetult enne vale otsuse tegemist, et ma hakkan neid kõdistama. Ja siis, naerdes ja karjudes, et ma seda ei teeks, otsustavad ümber.“

 

Võti on vanemate käitumine

Hoppi sõnul mängib vanemate käitumine suurt rolli. Asjale lisab pinget oht võtta malli minevikust ja enda vanemate tehtust. Nii ongi osa Hoppi tööst aidata vanematel nende endi minevikust valukohad üles leida. Raskuspunkt on siin mõistel emotsioon.

“Emotsiooni tekkimisel võtavad meie kehas olevad peptiidide read vastava vormi – me tunneme siis kas viha, hirmu, kurbust või rõõmu,“ andis Hoppi viite dr Candace Perti teadustööle. “Need peptiidid lukustuvad rakuretseptorite külge ja me tunneme vastavat emotsiooni. Kuna praeguses maailmas on kultuur kasvanud selliselt, et me surume oma emotsioone maha, siis need peptiidid tõrjuvadki rakkudes olevate retseptorite edastatud infot ja rakkude taastumisvõime tõttu jääb see info üha uuesti ja uuesti korduma, tekitades meile emotsionaalse ballasti.“

 

Emad muudavad maailma

Hoppi usub, et kuigi isadel on peres võtmeroll, on just emadel jõud muuta maailma – ja see algab oma laste kasvatamisest. Kõigil emadel on oma kasvatusstiil, mis ei muutu, sest tuleneb nende loomusest. Kui aga ühendada see stiil töötavate vahendite ning mõjusa lähenemisviisiga, on juba võimalik aidata oma lastel end väärikatena tunda.

Eelolevale seminarile soovitab Hoppi tulla vanematel koos, sest nii tekib neis ühistunne. Kui lapsed valdavad oma vanemate vahele pääsemise ja nende eraldamise strateegiat, siis Hoppi eesmärk on hoopis pere ühendada – luua vanemates teineteise toetamise vajadus ka siis, kui nad on eri meelt.

“Need küsimused tuleb vanematel lahendada omavahel, mitte laste ette tuues, sest viimasel juhul hakkavad lapsed sellega samastuma,“ selgitas Hoppi.

 

Armastus on meie planeedi kõige tervendavam jõud

Hoppi Wimbush on läbi viinud emotsionaalse intelligentsuse (EQ) ja teadliku lapsevanema koolitusi aastakümneid. Tema teadliku lapsevanema kursus on oodatud ja hinnatud mitmel pool Euroopas. Suurepärase ja nõutud esinejana iseloomustab Hoppi`t soe kohalolu ja suurepärased kommunikatsioonioskused. Ta on erakordne õpetaja kõigile professionaalidele, kes soovivad teadlikult tööd teha laste ja noortega. “Protsesse on lihtne omandada ja need on väga efektiivsed,“ selgitab Hoppi Wimbush. Nii näiteks saab aidata lastel ja teismelistel luua ühendus oma sisemise eneseväärikusega ja toetada neid, et lapsed tunneksid end hästi just sellistena nagu nad on. Samuti tuleb osata lastelega suhelda viisil, mis paneb neid tundma väärtuslikena.

Hoppi sõnul on armastus meie planeedi kõige tervendavam jõud: “Armastus on tingimusteta aktsepteerimise rahustav palsam, mis tervitab oma terviklikus embuses igat kui viimast emotsiooni. Armastus on sügavuse, selguse ja elutarkuse ookean… Ilma selleta ei saa miski muutuda ega kasvada. Armastus on sinu tõeline olemus.”

 

Vaata lisaks: Pure Mind koolitused, Hoppi Wimbushi koduleht

PS. Juba sel nädalavahetusel, 19.-21. oktoobril toimub Tallinnas BlissTray Konverentsikeskuses seminar “Kasvame koos“, mis on mõeldud lastevanematele ja erialatöötjatele. Koolitaja Hoppi Wimbush lähtub uusimatest teadmisest selle kohta, kuidas ajukeemia ja armastus omavahel seotud. Seminaril õpid läbi vahetu kogemuse suurel hulgal loomingulisi ja mängulisi meetodeid, kuidas tõsta ja hoida laste ning teismeliste eneseteadlikkust, eneseväärikust ja enesekindlust. Seminari läbinu saab tõhusa “tööriistakomplekt”, mille abil toetada laste ja teismeliste elutervet arengut.

Fotod: erakogu

 

Toimetas Monika Kuzmina / GoodNews



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt