Kolesterooliravimid võivad põhjustada mälukaotust

22. november 2013 kell 16:40



tabletStatiinid on veres kolesterooli vähendamiseks kasutatavad ravimid, mida tarvitatakse sageli südame-veresoonkonna haiguste ennetamiseks. Neid on kiidetud imeravimina, mis aitab ära hoida hulgaliselt südameinfarkte ja insulte. Statiinid teevad võidukäiku ka Eestis. Kui 1998. aastal oli meil umbes 500 igapäevast statiinide kasutajat, siis 2008. aastal 22 000 ning veel kaks aastat hiljem juba 42 000.

 

Statiinide kõrvalmõjude hulgas on üles loetud maksa- ja neerupuudulikkus, müopaatia, katarakt ja diabeet. Iroonilisel kombel soovitatakse Eesti diabeediliidu kodulehel ennetada südamehaigusi regulaarse statiinide tarbimisega. Kuid kõige rohkem on viimasel ajal tähelepanu saanud asjaolu, et statiinid halvendavad oluliselt mälu ning põhjustavad dementsust.

 

Mälukaotust põhjustav toime

Bristoli ülikooli teadlased uurisid statiinide mõju ning leidsid, et mõnda tüüpi statiinidel on mälukaotust põhjustav toime. Võrreldi pravastatiini atorvastatiini mõju laboris ning leiti, et pravastatiin vähendab lühimälu ning äratundmisvõimet. Siiski näib, et ravimite toime on ajutine, kuna laborirottidel mälu taastus pärast seda, kui neile lõpetati ravimi andmine.

Leonard Coldwell, kes on vähi ja stressiga seotud haiguste alternatiivravi ekspert, nimetab statiine massimõrvaks. Tema sõnul põhjustavad need alati maksakahjustust ning vähendavad eeldatavat eluiga vähemalt 20 aasta võrra. Kolesteroolil on kehas ja eelkõige ajus väga suur roll ning statiine võetakse kolesterooli langetamise eesmärgil. Coldwelli sõnul on liigse kolesterooli ohtlikkus müüt. Kolesterool ladestub veresoonte seintele vaid selle tõttu, et need on eelnevalt põletikuprotsessi tõttu kahjustada saanud. Ta leiab, et kolesterooli ei pea ravima ega eemaldada püüdma – hoopis vastupidi, see on kehale vajalik aine. “Mitte ükski raviv jõud ei asu inimese kehast väljaspool, tervenemine on alati keha sisene jõud,“ ütled Coldwell. Imeravimit ei ole olemas.

 

Meditsiiniuuringud on ebausaldusväärsed

Tegelikult ei ole meditsiiniteaduses haruldased juhtumid, kus üks uuring näitab üht ja teine teist; kus aja jooksul mingite ravimite tõhusus väheneb ja kus uuemad uuringud lükkavad ümber vanu tõdesid, aga mõnikord ka vastupidi – vanad tõed tulevad tagasi. Enamiku ravimite ebapiisav tõhusus või isegi ohtlikkus hakkab huvitaval kombel lagedale tulema siis, kui nende patendid aeguvad ning tekib oht, et need välja töötanud farmaatsiafirma hakkab kaotama kasumit, kuna turule saavad tulla sama toimeaine põhised geneerilised ravimid.

Meditsiiniuuringute nõrkustel on palju põhjusi. Vahel isegi pahatahtlikkus ja võltsimine. Aastal 2012 tunnistas näiteks GlaxoSmithKline ennast USA-s süüdi kriminaalasjas ja nõustus kolme miljardi dollari suuruse trahviga. Kaasus puudutas kolme ravimit – Paxil, Wellbutrin ja Avandia – ning näiteks diabeetikutele mõeldud Avandiat turustati ka Eestis aastail 2005–2010, enne kui Euroopa Komisjon selle müügiloa peatas. Neil ravimitel olid tõsised kõrvalmõjud, mida firma küll teadis, aga varjas.

Otsesed pettused on aga pigem erand kui reegel, enamikul juhtudel on asi muus. Kui neli uuringut näitavad, et ravim toimib, aga neli uuringut näitavad, et ei toimi, siis tõenäoliselt avaldatakse need, mis näitavad toimimist. Seda tahavad ju kõik: teadlased, ravimifirma, ülikool, teadusajakiri. Keegi ei taha avaldada teadusartiklit pealkirjaga, et uurisime küll, aga midagi huvitavat ei leidnud.

Suureks probleemiks on ka kordusuuringute vähesus. Kui keegi on juba midagi avastanud, siis leida raha või inimesi, kes sooviksid sama asja korrata ja üle kontrollida, on juba märksa raskem.

Oluline on ka juhus. Puhtjuhuslikult satuvad esimeses uuringus katsejäneste ossa inimesed, kellele konkreetne ravim väga hästi mõjub. Aastaid hiljem hoopis teistsuguses uuringugrupis, aga nii häid tulemusi enam ei saavutata. Esialgu superravimina reklaamitu ja müüdu muutub siis tavaliseks riiulitäiteks.

 

Allikad: Telegraph, Exohuman, Youtube, Tarbija24.ee

Foto: telegraph.co.uk

 

Toimetas Katrin Suik