Lihtne tehnika, kuidas saada lahti tüütust harjumusest

18. november 2013 kell 20:43



bad-kidInimaju kinnistab käitumismustreid ehk harjumusi läbi kogu elu. Suur osa neist on kasulikud ja kulutatud aega väärt. On aga ka neid käitumismustreid, mis on pigem kahjulikud – näiteks igavustunde puhul sööma hakkamine või oluliste tegude edasilükkamine, kuigi see tekitab hiljem süütunnet ja meelepaha.

 

Kui küsida inimestelt, kes nii käituvad, kas nad suudaksid harjumuspärase asemel midagi muud teha, siis on tüüpiliseks vastuseks, et “Ma lihtsalt teen seda“, “Ma tean, et see pole õige, aga ma ei suuda ennast sundida midagi muud tegema“ või “Kui ma olen selles olukorras, ei mõtle ma tagajärgede peale. Alles hiljem leian, et oleks pidanud teisti käituma.“

Harjumust muuta on mõnes mõttes kerge, aga samas väga raske. Nii näiteks muudab uude kohta kolimine sadu, kui mitte tuhandeid pisikesi harjumusi – seda, kus me magame, millistes poodides käime, mis teed pidi tööle sõidame jne. Kõiki neid harjumusi on üsna kerge muuta.

Ometi on ka neid tüütuid harjumusi, millest me mitte kuidagi loobuda ei suuda: pärast tööd näksimine, liigne rahakulutamine, oluliste asjade viimasele hetkele lükkamine jmt. Selliste harjumuste muutmise puhul tundub, et tahtejõud lihtsalt ei tööta.

 

Nipp, kuidas muuta ebameeldivaid harjumusi

Hea uudis on siinkohal see, et meie aju tajub aega teistmoodi – tegelikkus jõuab kohale alati veidi hiljem, kui me arvame. Teadlik vastus stiimulile toimub umbes pool sekundit hiljem, kui ärritus on ajusse jõudnud, aga meile näib, nagu see toimuks kohe. Mis siin head on? Aga see, et selle poole sekundi jooksul saame me teadlikult muuta oma harjumuspärast tegutsemist.

Hüpnoterapeut Dave Dobson toob esile ühe lihtsa tehnika, kuidas muuta ebameeldivaid harjumusi: see põhineb nii lihtsal asjal nagu ohkamine.

Ohkamist on märgatud nii inimeste kui ka loomade puhul ning selle eesmärk on vabastada kuhjunud emotsioone. Ohe lööb korraks hetkeemotsiooni segi. Teadliku kontrolli kinnistamise võti peitub selles, et kui me oleme ohanud ning hetkeks katkestanud oma käitumismustri, tuleb liikuda samm tagasi ning naerda enese üle. Me anname oma harjumustele võimu sellega, et me võtame neid liiga tõsiselt. Lihtne nipp on kujutada ette kasvõi seda, kui naeruväärne oleks proovida mahtuda oma lapsepõlve lemmikriietesse.

Dobson soovitab ka enda ees vabandada. Alateadlik mõtlemine teab, mida vabandus tähendab – me tegime vea. See tähendab ka seda, et me teeme tulevikus midagi teisiti.

Viimaseks sammuks on lihtsalt unustada vana käitumismuster ning asendada see mõne kasuliku teoga, näiteks pesta ära nõud või teha ära mõni ülesanne, mida on muidu aina edasi lükatud. See mitte ainult ei muuda väljakujunenud käitumismustrit, vaid annab meile uue. Mõelda vaid, kui palju produktiivsemad me oleksime, kui meil oleks harjumus segada vanu vähemkasulikke harjumusi mõne kasuliku asja ärategemisega…

See tundub naeruväärselt lihtne, et seda uskuda. Ärge kinnisilmi uskugegi, vaid proovige järele ja otsustage seejärel ise, kui tõhus see teie jaoks on. Ja kindlasti andke endale piisavalt aega, et seda tehnikat põhjalikult katsetada. Harjumus, mida on korratud 100 000 korda, võib vajada päris mitmeid segamisi, et lõplikult kaduda.

 

Allikas: Waking Times

Loe ka: Source Making, NPR, NeuroSoup, Alice Boyes

 

Foto: almightydad.com

 

Toimetas Marlen Laanep