Hüpnotisöör Ants: Kui oled hingega kontaktis, hakkab keha ise tervenema

12. juuni 2018 kell 22:02



Hüpnotisöör Ants on üks Eestis tegutsevatest hüpnoterapeutidest, kel vaatamata oma noorusele on üsna korralik kogemustepagas. Kuna hüpnotisöör puutub kokku igakuiselt kümnete inimestega, kellel on kõigil oma lugu, siis uurisime, mis toob inimest hüpnoosi kogema ja milliseid lahendusi saab läbi hüpnoosi tuua. Öeldakse, et hüpnoosi ei tasu ajada segamini hämara nõidumise või maagiaga. Tegemist on teaduslikult kinnitatud seisundiga, mida saab kunstlikult inimeses esile tuua.

 

Kuidas ja keda on üldse võimalik hüpnoosi viia (ära tinistada)?

Ma olen täna töötanud ca 1500 inimesega. Võin sellele kogemusele toetudes öelda, et kõiki on võimalik hüpnoosi viia, kes vähegi on vaimselt stabiilsed. Skisofreenia või epilepsiaga inimesi kahjuks hüpnoosi abil aidata ei saa ega tohigi. Üldiselt alluvad inimesed hüpnoosile hästi. Oluline on tekitada usaldus kliendi ja terapeudi vahel, kui usaldus on olemas, siis üldiselt on minutite küsimus, kui inimene on juba muutunud teadvuse seisundis.

On loomulikult ka erandeid ja erandid on olnud siiani inimesed, kes peavad mõistusega väga palju oma argipäevastes toimetustes kõike kontrollima. Pikalt numbrite, äriga tegelenud inimest või lihtsalt tuntud inimest on tavainimesest raskem hüpnotiseerida, kuna nad on harjunud hoidma endal ees erinevaid maske, millest lihtsalt läbi ei pääse. See on juba nii loomulik osa neist, et nad vaevu isegi sellest aru saavad.

 

Kuidas sulle tundub, mis seisus on hetkel eestlaste vaimne tervis?

Mida rohkem ma õpin, kogen ja kuulan inimeste lugusid, seda rohkem mulle jõuab kohale teadmine, keegi pole meist lõpuni terve, ei füüsiliselt ega vaimselt. Ikka on kuskil midagi, millega võiks tegeleda. Ilmselt on need asjad, mida oleme tulnud sellesse ellu kogema ja õppima. Kuid on palju asju, mis annavad inimestele märku, et aeg oleks endasse vaadata ja tegeleda. Need on ikka need ärevuse, depressiooni ja stressi teemad. Ma olen uurinud pikalt, kuidas inimene stressi jõuab, sealt depressiooni ja lõpuks ärevuse ning paanikahoogudeni. Põhjused on palju sügavamad, kui ma alguses mõistsin või aru sain.

Üks ja väga lihtne põhjus tuleneb inimese oskamatusest lõdvestuda. Lihtsalt hingata ja kogeda vaikust enda ümber, kogeda mis su sees päriselt toimub ja mida sa päriselt tahad. Hüpnoosi abil saab jõuda sinu päris olemuseni, kus tavateadvus, millega sa mõtled igapäevaselt, rolli ei mängi. Sa saad enda sisemust selle abil kogeda ja sisuliselt mittevajalikud tunded endast välja lasta. Kui sa oled korra oma hingega päriselt kontakti saanud, siis hakkab kehas iseeneslik tervenemisprotsess. Mõned inimesed kirjutavad pärast hüpnoosi, et nagu oleks nad ümber vahetatud. Nad naervad, laulavad, tunnevad elust rõõmu. Nad leiavad selle päris enda üles, keda nad on aastatega hoolega enda sisse matnud.

 

Sa oled võrdlemisi noor, kuidas sa jõuad kuulata igapäevaselt kümneid raskeid lugusid?

Kui ma terapeudina alustasin, siis võin ausalt öelda, et korraks lõhkusin ennast ära. Ma elasin neile inimestele pärast teraapiat oma mõtetes kaasa ja kogesin läbi ka nende valu. Mäletan hästi korda, kui pärast Tallinnas olnud teraapiapäeva hakkasin Tartusse sõitma ja ühel hetkel ma enam ei suutnud. Ma lihtsalt jätsin auto seisma ja elasin läbi mingit senitundmatut valu. Oli nii pisaraid kui hingepiinu, aga leian, et see oli kool, mis oli mulle vajalik. Sain sellel hetkel aru, mida tähendab teiste inimeste lugude kuulamine ja endast läbi laskmine. Õppisin üsna kiiresti ennast kliendi tunnete eest kaitsma. Selleks on spetsiaalsed tehnikad. Täna mul ei püsi enam lood väga hästi meeleski. Nii kui inimene läheb ära, ma lihtsalt pühin ka loo oma peast. Teistmoodi poleks lihtsalt võimalik. Lõpetaksin ise muidu psühhiaatriahaiglas.

 

Kas oled ka ise hüpnoosi kogenud või millised on su enda kogemused sellega?

Eestis tegelikult liiga palju selle alaga tegelejaid ei olegi. Olen käinud kuskil kolme või nelja hüpnoterapeudi juures. Minu esimene hüpnoosi kogemus oli päris kirev ja huvitav. Hüpnoterapeut suunas mu üsna alguses ühte minu eelmisesse ellu. See oli täpselt surma hetk, mida ma uuesti läbi elasin. Ma olin sealt võtnud kaasa hirmu, mida mul selles elus enam vaja ei läinud. See oli surmahirm. Ma nägin ennast sõjatandril sõdurina ja olin kogu grupist viimane ellujääja. Mäletan siiani neid emotsioone, mis ma seal tundsin. Ma olin hirmust kangestunud kaevikus ja otsustasin üritada metsa poole joosta ja põgenema saada. Ma mäletan ma elasin sellel ajal Tallinnas ja mul oli naine ja kaks last, kelle juurde ma väga tahtsin jõuda. Kahjuks nii kui ma pea välja pistsin, sain ma kuuli pähe. Ma tundsin lausa füüsilist valu sellel hetkel ja teisel hetkel nägin ennast keha kõrval. Üritasime seda olukorda minu jaoks seal lahendada, aga tundub, et pigem tegi see minus midagi katki.

Ma ise olen arvamusel, et enne kui minna eelmistesse eludesse tuhnima, võiks ära lahendada selle elu küsimused. See, kes arvab leidvat kõiki vastuseid eelmistest eludest, on kahjuks valel teel minu silmis ja peab saama nii-öelda peksa, mõistmaks, millega mängib.

 

Millised kliendid sinuni viimasel ajal kõige rohkem jõuavad?

Viimasel ajal on minu üllatuseks uksest sisse astunud palju mehi. Meestele on enamjaolt naiste poolt antud juhised, et mine tegele alkoholismi või nikotiini sõltuvusega, aga selle taga on nii palju, mis seda kõike põhjustab, et lõpuks jõuame ikka ema/isa suhete juurde välja. Me oleme meie vanemad, see lause peab paika.

Toon ühe näite teraapiast. Naine ja mees olid omavahel parandamatult riius. Lapsi oli peres kaks, üks kuue aastane poeg ja üks kahe aastane tüdruk. Vanemal lapsel oli kolmandaks eluaastaks tekkinud astma. Isa oli ema suhtes pidevalt vihane ja tõrges, kuni nad lõpuks lahku läksid. Vanem poeg, aga alateadlikult üritas oma vanemaid pidevalt kaitsta ja oli vahelülina nende vahel, saades endale nii sisuliselt sellise hingelise kahjustuse, millest ta tuleb väga pikka aega välja. Teiseks pärast lahkuminekut vaidlesid ema ja isa omavahel edasi ja energiat jätkus ainult selle jaoks. Lapsed ei saanud enam midagi. Ja laps sisuliselt sellel hetkel liigub sinna kohta alateadlikult energiaga, kus on vanemate energia ehk kas isa või ema kohale peresüsteemis. Tulemuseks on vales energias, valede tunnete ja katsumustega elu, kuhu sind on tahtmatult pandud. Analoogsete teemadeni me jõuame teraapias pea iga kliendiga. Pelgalt lihtsalt tunnete muutmisest või vabaks laskmisest ei ole kasu, kui põhjust ei teadvusta.

 

Intervjueeris Sander Soomaa

 

Vaata ka: Ants Rootslase koduleht

Foto: Maiki Foto