Hüpnoos: ainult tahtejõust ei piisa, muutuseks on vaja alateadvuse nõusolekut

19. november 2018 kell 8:37



Eestisse on täna saabumas ülemaailmselt tuntud USA hüpnotisöör, Anil Chandwani – üks kümnest inimesest maailmas, kellest vändati Hollywoodis möödunud aastal film “Edu evolutsioon”, ning kes juhendab sel nädalal Tallinnas kahte kursust: “Hüpnoosi väljaõpe” ja “Enesehüpnoos meditatsiooniks”. Telegram tegi Chandwaniga külaskäigu eel juttu põnevast hüpnoositeadusest.

 

Hüpnoosist on räägitud palju, aga ikkagi kõlab see kuidagi müstiliselt. Kas hüpnoos on sinu jaoks teaduslik meetod või jääbki teda varjutama alati kerge tundmatuse loor?
Võib-olla see oli midagi müstilist 2000 aastat tagasi :), aga 1950ndatest aastatest on hüpnoos eksisteerinud kui teadus, ja on aktsepteeritud paljude meditsiiniliste organisatsioonide poolt üle kogu maailma. Nüüd lihtsalt on selge, et hüpnoos on teadvuse teatud seisund – kõrgelt fokusseeritud ja vastuvõtlik teadvuse seisund. Midagi müstilist selles ei ole.

 

Kui võrrelda hüpnoosi teiste abistavate meetoditega (erinevad teraapiad jm), siis millistel juhtudel või milliste probleemide korral, võib hüpnoosist olla rohkem kasu kui teistest tehnikatest?
Viimased uuringud on leidnud, et 95% mida me igapäevaselt teeme, on juhitud meie alateadvuse ja harjumuste ning harjumuspäraste käitumuste poolt.

Kasutada ainuüksi oma tahtejõudu, et luua mingeid muutusi elus – see on väljakutset pakkuv idee (ehk teisisõnu: keeruline reaalselt teostada). Põhjus on selles, et meie teadlik mõistus omab liiga väikest protsenti sellest võimsusest – kui meie alateadvus ikka ei ole ühel nõul selle eesmärgiga, siis ei ole muutus võimalik. Seal tulebki hüpnoositeadus sisse, kuna see töötab alateadvusega.

 

Tundub, et hüpnoos on meetod, mille puhul keegi teine teeb, sina aga pikutad ja naudid lihtsalt vilju. On see nii?
Keegi võib hoida sinu käest või jalgrattast kinni, õpetades sind jalgrattaga sõitma, aga tõelise töö – pedaalide vajutamise ehk siis jalgrattaga sõitmise, teed sa ise. Hüpnotisöör aitab sul ainult saada ühenduse oma alateadvusega, sina oled see, kes toob oma ellu muutusi.

 

Kas selleks, et hüpnotisööri juurde tulla, peab inimesel olema kindel seisund, usaldus, või sel pole mingit tähtsust – kas hüpnoos aitab igal juhul?
Hüpnoosis on kaks suurt komponenti; sinu intelligentsus ja sinu usaldus iseenda vastus. Sina oled ju see, kes tahab tuua muutust oma ellu.

 

Kas kõigist võivad saada hüpnotisöörid ja kui kaua võtab selle selgeks õppimine aega?
Kõik võivad joonistada ja tantsida, aga sellegi poolest ei saa kõigist kunstnikud või tantsijad. Sama on ka hüpnoosi puhul – see vajab õppimist ja praktikat.

 

Kus teie olete seda õppinud ja miks te just hüpnoosi õppisite?
Ma õppisin hüpnoosi Los Angeleses 22 aastat tagasi selle võimsa seose pärast meditatsiooniga.

 

Te juhendate novembri lõpus Eestis kahte kursust: hüpnotisööride väljaõpet ja enesehüpnoosi. Kumb on parem – kas lasta teistel endale hüpnoosi teha, või teha seda endale ise?
Mõlemad kursused on väga erinevad. Enesehüpnoos meditatsiooniks nagu ka nimi ütleb, on seotud meditatsioonis sügavamale minekuga ja vaatlejaks olemise võimekusega.

Hüpnoosi väljaõppetreening on seotud iseenda, aga lisaks ka teiste inimeste aitamisega.

 

Kas on midagi, milles teised saavad Sind paremini aidata kui sa ise enesehüpnoosi tehes?
Esmalt pead sa mõistma ja õppima seda teadust, ning praktiseerima spetsialisti käe all, ning peale seda saab enesehüpnoos sinus toimida.

 

Kui inimesed hüpnotisööri väljaõppe kursusele tulevad, eksami läbivad ja Ameerika Hüpnotisööride Liidu sertifikaadi saavad, kas see tähendab, et nad on valmis teistele hüpnoosi tegema või peavad nad siiski alustama tasapisi – kergematest asjadest?
Pärast treeningu läbimist saavad kõik osalejad 10 ülesannet, mille äralahendamine kinnitab, et nad on saanud selle sisust täielikult aru. Siis algavad praktika seansid enne kui saab tööd alustada klientidega.

 

Millega inimesed hüpnotisööri poole abi saamiseks pöörduvad?
Inimesed pöörduvad hüpnotisööri juurde mitmetel erinevatel põhjustel, nagu näiteks soov lõpetada suitsetamine, võtta kaalust alla, parandada enesehinnangut, vähendada stressi.

Hüpnoos on võimas vahend, et efektiivselt saada üle hirmust, muuta harjumusi, sõltuvusi, tulla toime valuga, saada üle ärevusest jne.

 

Kas sa julgustaksid kõiki hüpnoosi õppima?
Nagu ma ütlesin, see on võimas vahend, et aidata iseennast ja teisi – seega jah, julgustan kõiki tulema ja õppima seda teadust.

 

Kui sul on huvi teada, kuidas formuleerib Anil Chandwani edu valemit või tahtmine tutvuda tema tagasihoidliku isikuga, siis vaata sissejuhatuses mainitud filmi treilerit:

 

Anil Chandwani viibib Eestis käesoleval ja järgneval nädalal, tema juurde saab minna eravastuvõtule, osaleda hüpnoosi väljaõppe kursusel (22.-25. nov) või enesehüpnoosi kursusel (20.-26. nov).

Lisainfo: Eesti Meditatsiooni Kool

Fotod: erakogu

 

Toimetas Sander Soomaa