Tänases saates jagame veidi mõtteid raamatu “Tagasi armastuse juurde” 7. peatükist, kus käsitletakse töö ja karjääri perspektiive. Autor Marianne Williamson selgitab oma teoses, et meie südame avanedes puhkevad õide ka meie anded.

Kuidas iganes ka ei väljenduks meie töö või tegevus, on selle sisu kõigil inimestel sama: me oleme siin selleks, et hoolitseda inimsüdamete eest. Kõigis peitub võime saada suureks, kuid see surutakse varakult maha. Ja lõpuks ei karda me kõige rohkem oma oskamatust. Kardame kõige rohkem oma mõõtmatut võimu. Meid ei hirmuta kõige rohkem mitte meie pimedus, vaid meie valgus. Küsime: “Kes olen mina, et olla oivaline, suurepärane, andekas ja vaimustav?” Aga kes sa siis ei ole…?

Me kõik oleme loodud särama, nagu lapsed seda teevad. Oleme sündinud selleks, et väljendada endas peituvat hiilgust. Mida sügavamalt avame oma südameid, seda selgemalt näidatakse meile suunda, kuhu peame minema. Meie anded kerkivad pinnale ja täiustuvad iseenesest.