Foto: Fran Gealer

Alguses oli sõna, õpetab pühakiri Piibel. Vana Testamendi esimese peatüki alguses hõljub Jumala vaim vete kohal ja kuulutab „saagu valgus!“. Mantra on oma olemuselt samuti sõna või lause, mis esiteks teatab meile asja tähenduse ning teiseks väljendab rütmilise liikumise heli.

Läänemaailma üks kuulsamaid mantralaulikuid Snatam Kaur (sünd 1972) sai kord kirja naiselt, kelle abikaasa oli sõdinud Iraagis. Mees naases koju küll elusa, kuid paljudest traumadest räsitud katkise olendina. Ta ei suutnud nutta ega läbielatust kellelegi kõneleda. Seisund püsis aastaid muutumatuna ja naine oli abikaasa pärast suures mures. Juhtumisi leidus nende kodus üks Snatam Kauri salvestatud plaatidest. Plaadil omakorda Ra Ma Da Sa nimeline, spetsiaalselt tervendamiseks mõeldud mantra. Kui too veteran pala juhuslikult kuulama juhtus, voolasid tal ühtäkki silmist pisarad. Tervenemisprotsess võis alata.

Joogist teadmamehe Gunnar Aarma selgituse järgi liigub mantrate väljaütlemisel algheli füüsilise kehastumise tasandile piki inimkehas paiknevaid astraalseid närvikanaleid ehk nadi´sid. Mantraid loitsitakse või lauldakse traditsiooniliselt pühas sanskriti keeles.

Lauludeks muudetud mantrate kuulamine ja kaasa laulmine võib imekombel tervendada või aidata välja tulla sügavast depressioonist, kuid vale oleks pidada mantrat pelgalt abivahendiks kellegi tervenemisprotsessis.

Mantrate sügavam eesmärk on avada inimeses tema jumalikkus.

Universaalne vägi kuulub kõigile

Kuna tegu pole religiooniga, võivad mantrate laulmist praktiseerida kõik maailma inimesed, olenemata rassist, asukohast või usutunnistusest.

„Mu nimi on Snatam, see tähendab universaalne. Olen Sikhi usku ja praktiseerin Kundalini joogat, aga minu muusika kuulajad ei pea kummagagi neist kokku puutunud olema. Usun, et need laulud on kõikidele,“ kõneleb mantralaulja ise. Tema teine nimi Kaur tähendab printsessi ja seda kannavad kõik naissoost sikhid.

Snatam Kaur sündis Ameerika Ühendriikides muusikute perekonda. Kui ta sai kaheseks, kolis perekond Coloradost Californiasse. Väikese beebina kandsid vanemad ta alla meditatsiooniruumi, kus koos teiste kogukonna liikmetega lauldi ja mediteeriti. Ta ise on selle kohta öelnud, et kasvas üles armastuse ja rõõmu õhkkonnas ning sai hästi varases nooruses võimaluse kogeda ühisest mediteerimisest saadud õndsuse seisundit.

Ka Snatami ema on terve elu laulnud. Isa mängis tabladeks kutsutavaid india trumme. „Muusikuks olemine on alati olnud osa mu elust. Mu ema pöördus muusika ja pühade laulude poole nii õnnelikel kui raskematel aegadel. Nägin, kui imeliselt see talle mõjus. Muusika tegi ema südame kergeks ja süngetel aegadel õppis ta selle abil katsumustest läbi minemise viise.“

Snatami sõnul ei sunnitud teda ema-isa poolt lapsepõlves kordagi pühasid laule laulma. Kuid vanemate tegutsemist kõrvalt vaadates tajus tüdruk ise väga selgelt, kuidas laulud ema energiat muutsid ja kui imeliselt ta end pärast tundis. Snatam õppis mõistma, mil moel muusikat stressi- või murerohketel aegadel kasutada.

Küll saatsid vanemad tütre igal suvisel koolivaheajal New Mexico osariigis asuvasse noortelaagrisse, kus Snatam Kaur tutvus teiste samas traditsioonis kasvanud laste ja tema elu oluliselt mõjutanud õpetajatega. Laagrit juhendas guru Yogi Bhajan (1929-2004).

Teismelisena rakendas Snatam Kaur mantrate väge juba teadlikult ka ise. Kui elu pulbitseva nooruse tõttu keeruliseks muutus, võis ta iseseisvalt minna ja järjest tunni, kaks või kolm laulda – niikaua kui vaja. Tasapisi valmistas ta end ette teekonnaks laulikuna.

Üks võimsamaid asju, mida vanemad saavad oma võsudele eluteele kaasa anda, on Snatam Kauri sõnul nendega koos selliste praktikate tegemine, mille läbi inimese energia kõrgustesse tõuseb.

Ära mine kuhugi peale iseenda sisemuse

Indiast pärit müstik Osho on kinnitanud, et tänapäeva sannyas (tõe otsimisele pühendunu) ei peaks olema vanamoodne sannyas, kelle ülimaks püüdluseks oli oma naise, laste ja äri eest Himaalajasse põgeneda. Tegelikult olid need ebaõnnestunud põgenemised, sest suurem osa taris mägede üksindusse kaasa ka oma heitliku meele. Osho ütleb otsekoheselt, et enamikule kibelejatest polnud Himaalajasse siirdumisest mingit kasu. Vastupidi, ta väidab neid olevat Himaalaja ilu hävitanud. Sest kuhu inimene ka ei põgeneks, tema meel loob ta ümber järgmises peatuspaigas kiiresti samasuguse maailma, mis oli seal, kust ta tulema hakkas.

Snatam Kaur mäletab hästi oma vaimse õpetaja Yogi Bhajani õpetust, mille kohaselt eksisteerib kaks peamist viisi karma (läbi taassündide kestva põhjuste ja tagajärgede ahela) puhastamiseks. Üks on isetu teenimine, teine igapäevane vaimne praktika.

Aastate eest oli Snatam noore emana ühel hommikul joogakeskuses teistega koos mediteerima asudes nii suures stressis, et suutis vaevu hingata. Ta muretses korraga lähedal uinuva väikese tütre võimaliku ärkamise, abikaasaga eelneval päeval peetud jutuajamise, kolleegile helistamise, töö ja mitmete-mitmete teiste asjade pärast. „Mu meeltest oli pühitud isegi teadmine, kuidas mediteerida. Vaatasin enda vastas istuva Hari Kirin Kauri poole, kes näis täiesti rahulikuna ja sisemises vaikuses viibivat. Silmitsesin, kuidas ta end salli mässis ja vaikselt laulma hakkas. Ta energia võimaldas tal sukelduda häirimatult enesesse, kus voogas keskendumise ja kohalolu võimas sisemine kosk. Kohalolu ja kavatsus tekitasid nähtuse, mida joogid kutsuvad sisemine puhastuse vanniks. Guru Nanak, 15. sajandi pühak ja Sikhi traditsiooni looja, seletab sikhide pühas käsikirjas Jap Ji-s, et me ei pea tegema palverännakuid välistesse puhastuspaikadesse. Vaid keskendumise läbi oma meditatiivsele meelele leiame tõelise sisemise energia puhastusvanni,“ meenutab Snatam saadud kogemust.

Energiaratas, mida on toidetud sajandeid

Lauljanna leiab, et muusika on lihtsalt tema reaalsus. Ta laulab teistele samu laule, mida on ise kasutanud raskete aegadega silmitsi seistes ja neist läbi minnes. „Laulan, et inimesed saaksid sama kogemuse. Ma ju tean, et see muusika toimib.“

Pühade laulude energia viib publiku südame ja hinge ühenduse tajumise seisundisse. Palad rahustavad meele ja see selgineb. Rahunevad südamelöögid, tajud avarduvad ja kokkutulnud saavad ühel hetkel võimaluse kogeda oma hinge kodus viibimise tunnet. „See on ühine teadvus. Eriti võimas, kui seda kogetakse koos teistega. Samal ajal on see väga tervendav. Kui keegi saab tulla ja isegi vaid üks-kaks minutit sellises seisundis viibib, võib sellest tema jaoks kujuneda lausa elumuutev kogemus,“ nendib laulja.

Laulmine peaks Snatami kinnitusel oma elu muuta soovijates kindlasti jätkuma ka pärast kontserdi lõppu ja kodudesse tagasi pöördumist. Pühad laulud võivad inimestega olla, kus iganes me liigume – kodus süüa tehes, koristades, autoga sõites, jalutades.

Lauldes ehitab inimene üles energiavälja, mis hakkab teda ümbritsema ja aitama, tõstma kodu ja terve tema elu energiat. Snatam ütleb, et igaüks meist peab endiselt enese eest vastutama, valima teekonnal kulgemiseks õiged teguviisid ja tõesed sõnad.

Mantrate lausumine ja laulmine lihtsalt võimaldab energiat kergemini tõsta.  „Need on pühad laulud Indiast. Lauldes saadakse osaks suurest energiarattast, mida on samal kombel teadlikult toidetud sadu aastaid.

Tuleb ette, et mu muusikat kuulanud ja sellest leevendust saavad inimesed arvavad, et kõik toimus tänu minule. See pole päriselt nii. Neid laule on pühendumusega laulnud paljud pühakud, terved generatsioonid enne meid. See energia on väga püha. Ja seda jätkub paljudele generatsioonidele, kes tulevad pärast meid.“

Snatam Kaur meenutab Guru Nanaki sõnu, et inimesel ei peaks jumalikuni jõudmiseks olema vahendajaid. Igaühele meist on antud võime valgustada iseennast seestpoolt, võime valida valgus igal hetkel.

Kes unustab jumaliku, elab ego võimuses. Ego võib samuti olla ka süütunne kõige ja kõigi pärast, mis meie maailmas juhtub. Ka see võib blokeerida õnnistava energia vastuvõtmist.

Eesmärk pole saada valgustunuks ja viibida edaspidi vaid samadhi (valgustunud isiku meditatiivne olek) seisundis. Me kulgeme siin maailmas igaüks oma erilistes eludes, olgu siis arstide, advokaatide, lauljate või koduperenaistena.  Mantrate laulmine võimaldab igaühel meist tuua oma ellu läbi helide rohkem valgust.

Läänel on ida keeruline mõista

„Eriti asises läänemaailmas suunatakse tihti kogu aur ja energia raha tegemisse. Kõigesse muusse, välja arvatud omaenda hinge täiustamisse,“ lausub Snatam Kaur. „Kuid siis puudub ka meie eludel hingestatus. Hakkame ette kujutama, et peame selle leidma väljastpoolt ennast, sest see paikneb kellegi teise käes. Tegelikult peaks inimesed oma tegevusi sättima viisil, et saaksime oma hingega iga päev ühendust võtta. Sellise ruumi loomine endas tuleb muuta prioriteediks.“

Osho sõnul on idas loodud meditatsioonitehnikad loodud nii kaua aega tagasi, et need ei arvesta lääne inimesega. Lihtsalt sellist tegelast nagu lääne inimene polnud noil ammustel aegadel veel olemaski. Lääs oli tollal barbaarne ja primitiivne, ida oma õitsengu ja arengu kuldajas.

Ometi pole meil tänapäeval muid võimalusi, kui püüda neidsamu ida tehnikaid lääne inimesele arusaadavamaks ja omasemaks muuta. Üheskoos mantrate laulmine on selleks üks kättesaadavamaid võimalusi.

Et maailma selgemalt tajuda, peab iga inimene suutma regulaarselt kogeda sisemist vaikust. Sellisel juhul on võimalik võtta see vaikus meditatsiooniruumist kaasa oma lähiringi, töösse ja perekonda.

Snatam meenutab ühte kõige olulisemat õppetundi oma guruga. „Olin 18-aastane ja läksin Guru Wara Sikhi teenistusele. Selle lõppedes istusime maha, et üheskoos süüa. Yogi Bhajani kõrval juhtus koht vaba olema. Ta viipas ja kutsus mind enda kõrvale istuma. Olin valmis mõelnud metsiku hulga küsimusi, mida ta käest küsida, aga guru kohalolek kustutas need kõik mälust. Kuid mus pulbitsesid edasi segadus ja frustratsioon. Guru pidi teadma, mis minuga toimus, sest ta sosistas minu poole kummardudes vaikselt „lihtsalt kuula!“.

Hakkasin peagi kuulma kõiki jutuajamisi meie ümber. Üks naine ütles, et talle meeldisid roosid, mida ta enne kõndides märkas. Kõrval pajatas mees sõbrale nalja. Mõistsin järsku, et mu ümber on justkui häälte jõgi. Nad voolasid kõik koos, igaühe elu läbi kõigi teiste häälte. Ka energia, mida inimene tahtis kogeda, tuli kõigepealt esile läbi tema hääle ja alles siis sai ta seda kogeda. Taipasin, et energia minu sees lõi segaduse energiat mu hääles ja elus. Sellel hetkel jäin ma vaikseks. Sain teadlikuks, kui oluline on omada seda vaikset ruumi endas. See on see paik, millesse ma iga kord enne laulmist suundun ja millest lähtudes alati teistele laulda proovin.“

Snatam Kaur esineb Tallinnas Nordea kontserdimajas 16.10.2016

Rando Tooming

Vaata lisaks: Snatam Kauri kontserdi Facebook

Foto: Fran Gealer