X

10 eurot =

Endine USA õhuväelane inimkatsetest, hallidest ja baasidest Kuul, 1. osa

26. aprill 2015 kell 22:30



download2014. aasta juulis andis sõltumatule ajakirjanikule Dark Journalist avameelse intervjuu endine USA õhujõudude seersant Niara Terela Isley, kes rääkis oma kogemustest nii maaväliste olendite kui sõjaväe esindajate poolt toime pandud inimröövide ohvriks olemisel, mille kohta ta on kirjutanud ka raamatu. Avaldame intervjuu kahes osas, täna keskendume rohkem mõistusekontrollile ja hallidele, teises osas saame lähemalt teada ka baasidest Kuul.

 

Alustame algusest. Palun räägi meile oma lapsepõlvest ja varasematest ebatavalistest kogemustest.

Sündinud olen Lõuna-Californias ja 11-aastasena kolisin Ohiosse. Kogemused said alguse juba enne kolimist ja jätkusid Ohios elades.

 

Nii et sul oli juba lapsepõlves mitmeid inimröövi ohvriks langemise kogemusi. Kas oled mõelnud, et miks nad sinu kasuks otsustasid?

Ma arvan, et põhjused olid seotud minu vanematega. See käib umbes nii, et kui sinu vanematel on olnud neid kogemusi, siis on väga tõenäoline, et ka sinuga hakkab see juhtuma. Sest neil on suur huvi meie pärilike omaduste vastu. Minu isa rööviti nende poolt ja sellega seoses hakkas ka mind see teema huvitama, lugesin lapsepõlves ka Erich von Dänikeni raamatuid. Aga jah, nad järgivad vereliine ja nad tunduvad eelistavat ürgsemaid ja algupärasemaid vereliine. Seetõttu nad valivad tihti just Ameerika põliselanike geenidega inimesi.

 

See meenutab mulle ufoloog John Keeli kirjutisi “meestest mustas“. Ta oli näidanud tulnukatega kohtunud inimestele erinevatesse rassidesse kuuluvate inimeste pilte ja kõige rohkem meenutasid neile nende poolt kohatud tulnukaid just laplased, Skandinaavia põliselanikud.

Kui sa vaatad mu silmi, siis nende kuju ja see volt siin näitab, et ma pärinen cherokee-indiaanlaste hulgast.

 

Nii et nad on jälginud sinu perekonda põlvkondade kaupa ja siis võtnud sinu sihikule. Aga milline mälestus sul on nendest varasematest kokkupuudetest tulnukatega?

Üks kõige vapustavamaid varasemaid kogemusi oli see õudusunenägu, kus mind jäeti üksinda tänavalaterna alla. Tookord ma ei mõistnud, et see oli reaalne inimrööv. Arvasin, et see oli lihtsalt painaja, mis lõppes sellega, et ma karjudes ärkasin. Aga see oli ainuke kord, kui ma kogu oma elu jooksul olen karjudes üles ärganud. See muutis asja kahtlaseks. Seetõttu meenutasin seda kogemust ufoloog Budd Hopkinsi hüpnoosiseansil ja selgus, et see oli tegelikult tõesti inimrööv. Hopkinsi jaoks oli reetlik seik, et mind minu mälestuse järgi jäeti unes üksinda tänavalaterna alla, sest väga tihti leiavad maaväliste olendite katsealusteks olnud inimesed end lamavat mingi laua või tasapinna peal heleda valgusallika all.

ufo-abduction

 

Kas saaksid sellest unenäost täpsemalt rääkida?

Ma nägin, et mu õde ja tema kaks sõpra võtsid mind kuhugi kaasa, aga ma ei näinud, kes need sõbrad olid. Nad viisid mind keset ööd õue kuhugi pimedale tänavale ja jätsid mind tänavalaterna alla. Õde ütles: “Ole siin, kuni me sulle järgi tuleme.“ Ma kuuletusin. Igal pool minu ümber, kuhu lambivalgus ei ulatunud, oli läbitungimatu kottpimedus. Ma olin 4-aastane ja muutusin seal laterna all järjest hirmunumaks. Lõpuks hakkasin karjuma, lootes, et õde mind kuuleb ja mulle järgi tuleb. Pärast seda avastasin ennast karjudes oma voodist. Olin šokis. Mu ema ei saanud millestki aru ja püüdis mind vaigistada, kuna muidu isa ärkavat üles. See ei teinud asja minu jaoks kergemaks.

 

Huvitav, et nad tekitasid sulle mulje sinu õest, ilmselt soovides tekitada sinus turvatunnet. Kas sinu meelest tekitasid nad sulle selle kuvandi, et sa nendega vabatahtlikult kaasa tuleksid ja kas sa said lõpuks aru, et see polnudki päriselt sinu õde?

Ma arvan, et nad muutsid minu mälestust, nii et mu õde oleks seal, sest nad tegid seda kindlasti ühe mu hilisema inimröövikogemuse puhul. Kui ma sellesse hilisemasse kogemusse hüpnoosi abil tagasi läksin, siis nägin oma õde seismas äärmiselt rahulikuna minu lähedal, samal ajal, kui minuga sooritati mingisuguseid protseduure. Mäletan, et mõtlesin, et kui mu õde oleks tõesti siin, siis ta oleks kindlasti kõike muud kui äärmiselt rahulik – ta oleks hüsteerias. See mõte aitas mul tema varjus näha maavälist olendit, kes projitseeris mulle õe kuvandit.

 

Kuidas see olend välja nägi?

See oli tüüpiline pikka kasvu hall. Nad teadsid, et minu puhul see mälestuste varjestamine enam hästi ei toimi ja et ma näen sellest tihti läbi, aga nad ikka jätkasid selle tehnika kasutamist.

 

Väga huvitav. Kuidas sa üldiselt suhtud nendesse hallidesse tulnukatesse?

Noh, kui ma ei saaks neid võrrelda sellega, kuidas sõjaväelased minuga käitusid, siis ma vist oleksin nende peale üpris vihane. Aga ma kirjutasin oma kogemustest raamatu alles 14 aastat hiljem ja ma tegin seda selleks, et näidata, kuidas ka nii jubedatest läbielamistest on siiski võimalik taastuda ja terveneda. Nende 14 aasta jooksul olen jõudnud oma kogemusi mõtestada kõige selle valguses, mida hallide kohta hiljem olen teada saanud, ja ma pole enam eriti vihane nende peale. Nende eesmärgiks on päästa oma rass hukkumisest. Kui ma mõtlen sellele inimliigi seisukohalt, siis – kui inimliik oleks välja suremas ja ainuke võimalus pääsemiseks oleks mõne teise mõistusliku liigi esindajalt geneetilise materjali hankimine, kas arvate, et me sel juhul küsiksime neilt luba? Või oleks eitav vastus meie väljasuremisohu tõttu juba ette välistatud? Nii et sellest vaatenurgast lähtudes suudan hallidele andestada.

Lisaks on mul kontrastiks olemas kogemused sõjaväest, kus minuga tehti õudseid asju väga brutaalsel viisil ja seda tegid inimesed – või vähemalt nägid nad inimeste moodi välja. Tulnukate käitumist minuga saaks sellel taustal nimetada lausa poputamiseks. Hallide katsealuseks olemine oli väga hirmutav, kummaline ja uskumatu, kuid ma ei tajunud neid kunagi pahatahtlikena. Nende suhtumine oli kliiniline ja teaduslik, nende ainukeseks eesmärgiks oli oma uurimus lõpule viia ja neil ei paistnud olevat vähimatki soovi mulle haiget teha. Sõjaväelaste puhul aga polnud kahtlust, et nad soovisid mind kahjustada ja traumeerida.

isley-military

 

Halle huvitasid sinu suguorganid ja hiljem teatud määral ka sinu suguelu. Kas juhtus nii, et sa olid sunnitud mõnd oma rasedust tulnukakontaktidega seostama?

Ma ei ole selline inimene, kes iga väikese marrastuse pärast jookseks kohe arsti vastuvõtule. Pigem püüan iga hinna eest arste vältida. Aga iga kord, kui mul oli vaja mõne naisteteema pärast arsti juures käia, siis küsiti minult peale läbivaatust, et kas ma olen rase. Ma vastasin, et see ei saa olla võimalik, kuna ma pole kellegagi vahekorras olnud. Seda küsimust küsisid mitmete aastate jooksul minult mitmed erinevad arstid ja ükskord ma küsisin vastu, et mis põhjusel te minult seda küsite. Vastuseks sain, et minu emakas olevat laienenud. 2008. aastal, kui mul emakas eemaldati, siis avastati mul küll selle käigus kergekujuline endometrioos, aga ma usun, et see ei olnud probleemiks varem, kui olin veel sünnituseas. Teine kahtlane asjaolu ilmnes siis, kui ma olin 35-aastane ja võtsin ette munajuhade sulgemise (steriliseerimise) protsessi. Kuna kasutati kohalikku tuimestust, siis olin operatsiooni ajal teadvusel. Kui arst nägi mu kõhukoopapilti, siis märkas ta imestusega, et minu kõhukoopas on väga palju adhesioone ja küsis, et kas mul on seal piirkonnas juba varem operatsioone läbi viidud. Gloria Hawkeri hilisemal hüpnoosiseansil sain aga teada, et tulnukatel ongi tavaks spetsiaalse nõela abil naba kaudu emakat sondeerida, et sealt loode üles leida ning sama nõela abil eemaldada.

 

Kas nad vist üldiselt võtavadki selle loote eemaldamise ette kaks või kolm kuud pärast viljastamist?

Jah, esimese kolme kuu jooksul. Ma arvan, et tegelikult nad eemaldavad loote nii vara kui võimalik, sest siis on kõige tõenäolisem, et loode jääb emaüsast väljaspool ellu.

 

Millal nad sinu meelest alustasid oma eksperimente sinu kallal?

Ma arvan, et see algas siis, kui ma olin teismeline, varsti pärast esimest menstruaaltsüklit.

 

Kas hallid jagasid kunagi oma tegevuse kohta mingeid seletusi või oli ainuke võimalus püüda sellest ise aru saada?

Ei, ma sain sellest aru alles hüpnoosiseansside käigus, jälgides oma minevikukogemusi hüpnoosiseisundis. Hüpnoosiseanssidel saadud info põhjal hakkasin läbielatut seostama sellega, mida teised inimesed on hallide kohta kirjutanud, et paremini aru saada. Kõik hallide teema uurijad on üldiselt ühel meelel selles osas, et neil on käsil hübriidimisprogramm, st et nad kasutavad inimese geneetilist materjali oma liigi ümberkujundamiseks. Miks nad seda teevad? Seletus, mille leidsin, tundus mulle alguses uskumatuna, kuid parema puudumisel olen praegu nõus seda seletust aktsepteerima: Ühesõnaga, nad tegelevad hallide ja inimese ristamisega, sest kuigi nad on väljanägemiselt meist üsna erinevad, oleme nendega siiski geneetiliselt väga lähedased. See on nii, kuna nad ongi tegelikult inimesed, aga nad elavad paralleelreaalsuses, kus nad on läbi elanud tuumakatastroofi. Kuna see nende suur sõda keerutas üles nii palju kirgi ja emotsioone, siis nad otsustasid, et emotsioonidest tuleb vabaneda. Radioaktiivse tolmu eest pääsemiseks läksid nad elama maa alla ja hakkasid paljunema kloonimise abil, loobudes seksuaalsusest. Nii elasid nad võibolla tuhandeid või isegi miljoneid aastaid. Kuid lõpuks said nad aru, et pideva kloonimisega kaasneb geneetiline taandareng ja et seeläbi on nad kaotanud olulisi omadusi. Nüüd on neil vaja meid, et taastada oma liigi seksuaalne paljunemisvõime ja et suuta taas kogeda emotsioone, kuid loodetavasti mitte lastes emotsioonidel end ära hävitada.

 

Kas sa usud, et kuigi nad on tegelikult inimesed, on hallid siia tulnud siiski teisest päikesesüsteemist?

Jah, ma arvan, et nad pärinevad teisest päikesesüsteemist ja võibolla ka teisest dimensioonist. Suurem osa minust usub, et see on nii, kuid samas olen avatud ka uutele teadmistele, mis võiksid minu arusaama korrigeerida.

eso1035a-1

 

Saan aru, sest me teame ju neist nii vähe. Kas sulle tundub, et inimkatsed sinuga ühel hetkel lakkasid?

Umbes nii, pärast seda, kui möödus minu paljunemisiga ja ka mu emakas on ju nüüdseks välja opereeritud, nii et selles osas ei ole minust neile enam kasu. Näib siiski, et kord või paar aastas nad viivad mind ka nüüd endaga kaasa, et uurida, kuidas nende operatsioonid on mulle mõjunud vms.

 

Niisiis oli sul mitmeid rasedusi, mille puhul tulnukad omandasid sinu kõhust loote, mida nad kasutasid hübriidide loomisel. Kas sa oma hüpnoosi abil taastatud mälestustes oled näinud ka selle tulemusel sündinud lapsi?

Nägin oma täiskasvanud tütart. Ma ei näinud teda hüpnoosi all olles, vaid ekstrasensoorse kogemuse käigus oma traumasid energeetiliselt tervendades. Ta nägi välja tõepoolest hübriidina, tal olid õhukesed sassis juuksed ja ta töötas hallide ühiskonnas sinna integreerununa, kuid ta oli pärinud minult siiski ka mõningaid emotsioone ja ma nägin, et need tekitasid talle seal kohanemisraskusi.

 

Mis sa arvad, kui ta tuleks meie ühiskonda, siis kas ta siin suudaks kohaneda või peaks ta jääma sinna, kus ta on?

Ma arvan, et ta peaks jääma hallide juurde, kuna ta on seal üles kasvanud. Ma kahtlen, kas ta siin suudaks ellu jääda. Meie ühiskond on muutunud traumaatilisemaks pärast 9/11 sündmusi.

 

Jätkub järgmisel nädalal

 

Kuula/vaata kogu intervjuud: Dark Journalist

Fotod: theeventchrinicle.com, youtube.com, restrictedairspaceradio.com, universetoday.com

 

Toimetas Kaarel Veskis

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.