Toeta Telegrami!

Telegram hindab üle kõige inimese vabadust ise valida, millist informatsiooni ta lugeda tahab ja meil on väga hea meel, et oleme saanud seda vabadust juba üle kolme aasta pakkuda.

Vajame lugejate toetust, et ka käesoleval aastal tegusalt edasi toimetada. Sinu ühekordne panus - 10 eurot - on ettemaks terve aastatäie sõltumatu, põneva ja kasuliku info eest. Telegrami lugeja vabatahtliku aastamaksu tegemiseks vajaliku info leiad siit.

Igale toetajale kingitus!

NB! Armas püsitoetaja, kuna tegutseme nüüd MTÜ-na, on toetuse konto number muutunud!

Marsi kuu Phobos on hiiglaslik kosmoselaev?

5. märts 2013 kell 18:40



Hollow_Phobos

Juba 1959. aastal arvutas Nõukogude Liidus töötanud astronoom ja astrofüüsik Jossif Samuilovitš Šklovski Marsi kuu Phobose orbitaalliikumise muutusi ning jõudis uskumatule avastusele, et Phobose orbiit on kahanev, mis vihjab sellele, et see võib olla seest õõnes, kunstlik ning põhimõtteliselt suur titaanist kosmoselaev.

 

Šklovskit teatakse tema suure panuse tõttu teoreetilisse astrofüüsikasse. Peale selle kirjutas ta koos Ameerika astronoomi Carl Saganiga raamatu „Intelligentne elu universumis“.

Marsil on kaks kaaslast – Phobos (kreeka keeles ‘hirm’) ja Deimos (kreeka keeles ‘ahastus’), mis on väga sobivad, arvestades seda, et Marss on nimetatud sõjajumala järgi. Mõlemad kaaslased avastas 1877. aastal USA astronoom Asaph Hall. Need kuud on erilised mitme asjaolu poolest. Esiteks on mõlemad kõige väiksemad kuud terves päikesesüsteemis – on arvatud, et tegemist on lihtsalt Marsi gravitatsiooni poolt „kinni püütud“ asteroididega. Teiseks liiguvad mõlemad Marsile liiga lähedal ning lisaks sellele muudab Phobos aeg-ajalt oma liikumise kiirust.

Lisaks Šklovskile on Phobose liikumist üritanud matemaatilise mudeli abil kirjeldada ka vene astronoom Hermann Struve, kuid kõigist katseist hoolimata ei vastanud taevakeha liikumine välja töötatud mudelitele. Pärast pikaajalist uurimist, mis võttis arvesse loode, gravitatsiooni ning magnetilisi jõudusid, leidis Šklovski, et nende kahe Marsi kuu, eriti Phobose käitumise põhjuseks ei saa olla looduslikud jõud. Phobose orbiit on nii veider, et see peab olema hiiglaslik kosmoselaev.

 

Phobos on tühi plekkpurk

„Arvestades Marsi atmosfääri suurt hõredust, peab Phobose mass olema väga väike ning keskmine tihedus väga madal, umbes tuhat korda väiksem kui vee tihedus,“ on Šklovski ühes intervjuus öelnud. Nii madala tihedusega peaks Phobos olema juba ammu hävinud, ainuke põhjendus sellele, et taevakeha ikka veel eksisteerib, on see, et tegemist on justkui seest tühja plekkpurgiga. See aga omakorda viitab kunstlikule päritolule, sest naturaalne taevakeha ei peaks olema loomulikult seest õõnes.

Šklovski avastust on kinnitanud ka USA laevastikuobservatoorium ning hiljuti kinnitas sedasama ka mainekas Euroopa kosmoseagentuur ESA (European Space Agency) mis on NASA ekvivalent Euroopas. Teadusajakirjas Geophysical Research Letters kinnitavad nad, et Phobos ei saa kuidagi olla asteroid ning pakkuvad välja hüpoteetilise pildi sellest, kuidas võiks taevakeha seestpoolt välja näha.

Spekulatsioonid selle üle, mis võib selliste hiiglaslike kosmoselaevade mõte olla, varieeruvad suurtest Marsi kosmose observatooriumidest ja pooleldi valmis põlvkondade pikkusest tähtedevahelisest kosmoselaevast kuni hiiglaslike planeeti hävitavate kosmosepommideni, mis on miljonite aastate tagusest planeetide vahelisest sõjast alles jäänud. Marsile ja Phobosele saadetud kosmosesondidega on toimunud veidraid asju, mis on tekitanud küsimuse, et võib-olla majutab Phobos intelligentseid eluvorme.

 

Allikad: Ufo Digest 1, Ufo Digest 2, Wikipedia, Online Library

Foto: ESA illustratsioon Phobose sisemusest

Toimetas Katrin Suik