Oleme varem kirjutanud reinkarnatsioonist ning ameerika poisist James Leiningerist, kes väidetavalt mäletas enda eelmist elu II maailmasõja lendurina. Nüüd on uuesti kogunud populaarsust ka lugu nimetuks jäänud druusi poisist, kes suutis väidetavalt leida enda mälestuste järgi üles nii enda eelmise elu surnukeha, teda mõrvanud mehe kui ka tapariista.

Käesolevat lugu on pidevalt ümberjutustatud ning keegi ei saa täiesti kindlalt väita, et tegu pole pelgalt toreda jutuga. Sellest hoolimata on see üks paeluv jutustus ning selle tõesusesse uskumine on igaühe enda asi.

Lugu druusi poisist olevat esimesena maailmaga jaganud mainekas saksa regressiooniterapeut Trutz Hardo, kes kuulis seda oma hea sõbra doktor Eli Laschi käest, kes oli olnud üks juhtunu tunnistajatest. Lasch oli kõrgelt hinnatud arst, kes oli 1960ndatel arendanud Gaza meditsiinisüsteemi ning püsis pikka aega Gaza tsooni tervishoiuteenuste eest vastutava vanemkonsultandina. Ta oli olnud väga huvitatud reinkarnatsioonist, ravitsemisest ning muudest esoteerilistest teemadest ning seetõttu suhtles ta ka druusidega.

Druusid on rahvas, kelle uskumuste üheks alustalaks on reinkarnatsiooni faktina kohtlemine. Nad on veendunud, et sünnimärgid viitavad eelmises elus saadud haavadele ning seetõttu otsitakse neid juba vastsündinutelt. Niipea kui laps oskab rääkida, hakatakse temalt pärima tema eelmise elu kohta – selles mängib rolli druuside uskumus, et lapsed ei tee tihti vahet eelmise ning praeguse elu vahel, kogedes seda ühena.

Kui druusi laps, kellelt on leitud kummaline sünnimärk ning kes suudab mäletada mingeid asjaolusid enda eelmise elu kohta, on saanud kolmeaastaseks, luuakse tema abistamiseks komisjon, kuhu kuuluvad ka mitmed küla vanemad. Selle komisjoni toega asutakse rändama lapse mäletatud paikadesse, et uurida välja võimalikult paljut isiku eelmise elu kohta.

Laschi loos esinenud poisil oli suur sünnimärk, mis ulatus tema otsmikult pealaele ning ta oli veendunud, et eelmises elus oli ta elanud lähedalasuvas külas, kus ta kirvega mõrvati. Tema jaoks loodud komisjoni kaasati ainukese mitte-druusina Eli Lasch ning koos külastati kolme naabruses asunud küla. Poiss tundis viimase küla ära ning talle meenusid mitmed nimed, sealhulgas nii teda mõrvanud mehe oma kui ka talle eelmises elus antud nimi. Küla vanemad teadsid rääkida, kuidas too mees olevat jäänud neli aastat tagasi kadunuks.

Poiss näitas komisjonile ning jälgima kogunenutele maja, kus ta oli elanud ning ta pöördus ka mehe poole, keda ta enda mõrvariks pidas. Mõrvas kahtlustatu oli tõmbunud näost valgeks, kuid mitte üles tunnistanud. Selle peale juhtis poiss komisjoni kohani, kus ta uskus enda laiba maetud olevat. Üllatuslikult leitigi sealt lõhki löödud koljuga surnukeha ning kirve tekitatud lõhe asus koljul samas kohas, kus poisil oli sünnimärk. Poiss oskas üles leida ka tapmisel kasutatud ning maha maetud kirve. Selle kõige peale tunnistas mõrvas kahtlustatu oma veretöö üles ning rahvas leidis, et tema politseile üleandmise asemel mõeldakse talle kogukonna poolt sobilik karistus välja.

Allikad: Esolibris, The Epoch Times

Foto: spiritscienceandmetaphysics.com

Toimetas Allar Pajuste