Viis veidrat asja, mille valitsused on ära keelanud

22. märts 2013 kell 15:35



Mobile-Phones

Iga laps võib tunnistada, et millegi ärakeelamine on kõige kindlam viis selle vastu huvi tekitada. Kuid mõned valitsused leiavad, et mõned eriti veidrad keelud on probleemile lihtne lahendus.

 

Hiina – reinkarnatsioon

Kui sul ei ole Hiina valitsuse luba, siis sa ei tohi uuesti sündida. Enamiku inimeste jaoks ei ole see tõenäoliselt väga suur probleem, kuid Tiibeti budistlike munkade jaoks on see küll keeruline küsimus. Seadus sätestab väga täpselt vajalikud protseduurid taassündimise loa saamiseks ning see väidetakse olevat “oluline samm reinkarnatsiooni haldamiseks”.

Tegelikult on see katse vähendada dalai-laama mõju ning pärssida Tiibetis tegutsevate budistlike asutuste tööd. Praegune dalai-laama on 77 aastat vana ja ta on keeldunud uuesti Tiibetis sündimast niikaua, kuni see on Hiina kontrolli all. Tulevikus võib olla kaks dalai-laamat – üks, kes on valitud Hiina valitsuse poolt nende seaduste kohaselt ning teine, kes on valitud budistlike munkade poolt.

 

Hiina – ajas rändamine

Tegelikult isegi mitte ajas rändamine ise, vaid selle kujutamine. 2011. aastal teatas Hiina riiklik raadio, filmi ja televisiooni administratsioon, et ajarändude kujutamine televisioonis ja filmides on keelatud.

Ilmselt on ajas reisimine olnud Hiina teledraamades väga populaarne ning valitsus ei soovi seda, kuna need “loovad kergekäeliselt müüte, näitavad veidraid ja hirmsaid vandenõusid, kasutavad absurdseid taktikaid ning reklaamivad feodalismi, ebausku, fatalismi ja reinkarnatsiooni“. Loomulikult osutus 2012. aasta film “Looper”, mis kujutab ajas rändamist, Hiinas ääretult populaarseks.

 

Kreeka – videomängud

Kreekas võeti aastal 2002 vastu otsus keelata elektroonilised mängud ja videomängud, alates konsoolimängudest kuni üle võrgu mängitava “Minesweeperini”. Seaduse eesmärgiks oli piirata interneti hasartmängurlust. Üldine keeld otsustati kehtestada selle tõttu, et valitsus tunnistas enda võimetust eristada süütuid videomänge seadusevastastest hasartmängudest.

Õige pea kuulutas üks Kreeka kohtunik selle määruse põhiseadusevastaseks ning kuigi seadus veel paberil kehtib, paistab, et Kreeka valitsus ei tee suurt midagi, et seda rakendada.

 

Venemaa – “emo”-stiili järgmine

Emo-trend sai alguse 1980-ndatel – seda iseloomustas punk- ja rokkmuusikale sarnase emotsionaalse muusika kuulamine ning soengud, mis olid punk ja gooti stiilide segu. Enamus suhtub sellesse kui lihtsalt ühte faasi, mille teismelised läbivad, kuid Venemaal on see ohtlik sotsiaalne grupp, mis tuleb välistada. 2008. aastal anti välja seadus, mis pidi piirama “teismeliste ohtlikke moevoolusid“ nagu emokultuur.

Seaduses kirjeldatakse emosid teismelistena, kes kannavad naastudega püksirihmasid, lakivad küüsi, augustavad nägu ning neil on mustad juuksed nägu varjava tukaga. Samuti väidetakse, et emode “negatiivne ideoloogia“ toetab depressiooni, sotsiaalset eemaldumist ja enesetappe ning sellise moevoolu jätkumise lubamine oleks vastutustundetu.

Emokultuuri esindajad tulid tänavatele selle seaduseelnõu vastu protestima, kaitstes enda õigust väljendada emotsioone. Aga kui Venemaa valitsus saab oma tahtmise, siis on emod aastaks 2020 keelatud.

 

Kuuba – mobiiltelefonid

Fidel Castro valitususajal oli väga vähestel Kuuba elanikel mobiiltelefon. Mitte selle pärast, et need oleks olnud liiga kallid, vaid selle tõttu, et need olid keelatud. Vaid välismaiste ettevõtete tippjuhtidel ja kommunistliku partei kõrgetel ametnikel oli luba omada mobiili.

Fidel Castro kaitses seda keeldu, öeldes, et see on vajalik ohverdus ideoloogilises lahingus USA-ga. Kui Fidel Castro noorem vend Raul Castro võttis kontrolli Kuubas enda kätte, siis oli tema üks esimesi samme selle keelu kaotamine. Kuigi mobiiltelefonid on Kuubas kallid, oli just vabadus telefoni omada paljude jaoks peamiseks põhjuseks see ruttu endale soetada.

 

Allikas: Rise Earth, Mental Floss

 

Toimetas Katrin Suik