Toeta Telegrami!

Telegram hindab üle kõige inimese vabadust ise valida, millist informatsiooni ta lugeda tahab ja meil on väga hea meel, et oleme saanud seda vabadust juba üle kolme aasta pakkuda.

Vajame lugejate toetust, et ka käesoleval aastal tegusalt edasi toimetada. Sinu ühekordne panus - 10 eurot - on ettemaks terve aastatäie sõltumatu, põneva ja kasuliku info eest. Telegrami lugeja vabatahtliku aastamaksu tegemiseks vajaliku info leiad siit.

Igale toetajale kingitus!

NB! Armas püsitoetaja, kuna tegutseme nüüd MTÜ-na, on toetuse konto number muutunud!

Helsingis peavad teed vastu kuni sada aastat

9. veebruar 2013 kell 18:44



helsinki-central-railway-station-hdr2

Võiks arvata, et lumi, vesi ja muud tänavate teekattele mõjuvad tingimused on Eesti ja Soome pealinnas üsna sarnased. Eesti Päevalehega vestelnud inimesed tõdesid aga, et Tallinna ja Helsingi tänavate olukorda ei ole mõtet võrreldagi.

 

Näiteks mõlema linna tänavatel tihti sõitev Liis kirjeldas, et kui Tallinnas kulub autoroolis tähelepanu suuresti teeaukude vahel laveerimisele, siis Helsingis pole vaja teekattele tähelepanu pöörata. Kuigi Helsingis pole teede lagunemine mingi erakorraline asi, on aga linna reageerimine löökaukudele kiirem.

 

Lagunematuid teid ei ole iseenesest mõista olemas. Helsingi tänavahooldajad peavad tegelema samade probleemidega, millega Tallinna omad. ”Kui on soojad talved, vihmased suved ja eriti sügised, tungib vesi tee struktuuri ja kiirendab tänavatele tekkivaid kahjustusi,” sõnas Helsingi linnavalitsuse hooldusosakonna insener Tero Koppinen.

”Tänavate rekonstrueerimisega oleme ajale jalgu jäämas, sest eelarve selleks on liiga väike. Teeaukude täitmine on ajutine meede, mis ei kesta väga kaua,” ütles ta. Kui aga tänavad on korralikult ehitatud, peaks teekatte elutsükkel ehitamisest rekonstrueerimiseni olema Koppineni hinnangul 30 kuni isegi sada aastat.

 

Tallinna Tehnikaülikooli teedetehnika õppetooli professori Andrus Aavik rõhutas, et kahe linna teehoolduse vahel ei saa sarnaste ilmastikutingimuste alusel paralleele tõmmata. ”Helsingi ja Tallinna geoloogilised tingimused on kindlasti erinevad ja mingil määral mõjutab see kindlasti katendite kandevõimet. Näiteks 2002/2003. a talvel puistati Tallinna tänavatele libedustõrjeks kloriide umbes kaks kilo ruutmeetri kohta, Helsingi tänavatele aga 2001/2002. a talvel 0,44 kilo,” tõi Aavik näite.

Kloriidide kasutamine suurendab aga sulamis- ja külmumistsüklite arvu. Et Tallinna teede all olev pinnas koosneb settekivimitest, Helsingis aga graniidist, mõjuvad sagedasemad ilmastikumuutused pinnasesse lihtsamalt imbuva kloriidi tõttu ka teedele laastavamalt.

 

 

Tallinna vs. Helsingi teed

– Tallinnas elab üle 400 000 inimese, Helsingis on elanikke rohkem kui 600 000 (koos eeslinnadega üle miljoni).

– Tallinnas on linna hooldada AS Tallinna Teede andmetel 972 km tänavaid, Helsingis on linna käes umbes 1150 km teid. Neile lisandub ligikaudu 80 km riigi ja eravalduses olevaid tänavaid.

– Tallinnal on teede remondiks 4,02 miljonit eurot, Helsingil summa kolme ja nelja miljoni euro vahel, millele lisandub eraldi üle viie miljoni euro teekatete uuendamiseks.

 

Allikas: Eesti Päevaleht

 

Toimetas Mariann Joonas