Uurimus: déjà vu tunne ja ärevus võivad olla omavahel seotud

13. veebruar 2015 kell 14:39



universal-mind-quantum-power-1000x500Väljend déjà vu tuleb prantsuse keelest ja tähendab  otsetõlkes “juba nähtud“, mille all mõeldakse kogetava olukorra korduvuse tunnet. Enamus meist on sellist tunnet mõnikord kogenud. Samas on maailmas üsna suur hulk inimesi, kes elavad kroonilise déjà vu‘ga, kogedes maailmas toimuvat järjest korduvate sündmustena. Rahvusvaheline grupp teadlasi uuris seda fenomeni ning leidis esmakordselt seose déjà vu ning ärevuse vahel.

 

Suurbritannia, Prantsusmaa ja Kanada teadlased leidsid oma uurimuses, et pideva déjà vu tundega elava 23-aastase noormehe seisundi võis ühe tegurina vallandada ärevus. Uuritaval on esinenud pidev déjà vu tunne juba kaheksa aastat ning tema seisund muutus ühel hetkel nii häirivaks, et ta lõpetas isegi televiisori vaatamise, raadio kuulamise ning ajalehtede lugemise, sest ta tundis, et oli kajastatud sündmusi juba varem kogenud. Patsient koges iga päev mitmeid minuteid, aga vahel koguni tundide vältel, et ta elab läbi juba kogetud asju. Ühel korral tekitas déjà vu tunne kohe uue déjà vu, nii et ta jäi pikaks ajaks korduva tunde lõksu.

Uurimust läbi viinud Bourgogne’i ülikooli kognitiivse neuropsühholoogi Chris Moulini sõnul võis uuritaval diagnoosida depressiooni ja ärevust, kuigi muidu oli ta terve. Ühtlasi oli uuritav teadlik sellest, et neid sündmusi ei olnud tegelikult varem toimunud ning mõistis, et tegu on vaid temal esineva meeleseisundiga. Teadlased arvavad, et algselt võis mehes sündmuste kordumise tunde vallandada ärevus ning mida rohkem ta kogemus talle stressi ja ärevust tekitas, seda tugevamaks ning sagedasemaks déjà vu tunne muutus. Kuigi see uurimus ei tõesta üheselt sidet ärevuse ja déjà vu vahel, muudab see aktuaalseks asjakohase fenomeni edasise uurimise.

 

Ükski praegune teooria ei selgita ammendavalt déjà vu põhjusi

St Andrewsi ülikooli psühholoogi Akira O’Connori sõnul võib déjà vu enamikul juhtudel olla pelgalt hetkeline “valeühendus” ajus. Ta eeldab, et see on justkui aju tõmblus piirkonnas, mis saadab välja tuttavlikkuse ning mäluga seotud signaale. Colorado osariigi ülikooli professori Anne Cleary teooria kohaselt aga on déjà vu loomulik vastus ümbruses millegi tuttava (struktuuri kuju, toa plaani) nägemisele.

O’Connori sõnul ei lahenda ükski praegune teooria ammendavalt déjà vu saladust, kuna tunde spontaanne olemus muudab selle laboratoorse uurimise praktiliselt võimatuks. Ühtlasi on déjà vu esilekutsumise meetodid üsna algelised: teadlased on selleks kasutanud näiteks hüpnoosi, sõnade nimekirjade abil sooritatud eksperimente ning katsealuste kõrva sooja vee pritsimist. Viimane aitab peapöörituse vastu ning tihtipeale on kõrvalmõjuks ka déjà vu.

 

“Mitte kunagi varem nähtud”, “peaaegu nähtud” ja “juba kuuldud”

Väljendi déjà vu võttis 1876. aastal kasutusele prantsuse filosoof ja parapsühholoog Émile Boirac, kirjeldamaks muserdavat tunnet, et oled juba varem kogenud sel hetkel toimuvat. Tuntakse ka teisi fenomene, mida usutakse olevat déjà vu‘ga seotud. Üheks neist on jamais vu ehk “mitte kunagi varem nähtud“, mis kirjeldab tunnet, et miski, mis peaks olema tuttav, on hoopis võõras (näiteks levinud sõna, mis tundub järsku kummaline).

Ka on uuritud presque vu’d ehk tunnet “peaaegu nähtud“, mis kirjeldab mõistmise või ilmutuse äärel olemist (mälestuse meenutamine), ning tunnet déjà entendu ehk “juba kuuldud“, mis kirjeldab tunnet, et oled midagi juba varem kuulnud (muusikaline fraas või lõik vestlusest). Erinevalt teistest mäluprobleemidest näib déjà vu esinevat rohkem noorte inimeste hulgas ning inimesed kogevad seda esimest korda 6–7-aastaselt ja kõige tihedamini vanuses 15–25.

 

Allikad: BBC, Digital Journal

Foto: beforeitsnews.com

 

Toimetas Marlen Laanep

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.