X

10 eurot =

Ilutööstuse inetu pool – hormonaalsüsteemi häirivad kemikaalid küünelakkides jt ilutoodetes

25. jaanuar 2017 kell 15:08



my-sons-nail-polish-isnt-a-political-statementMõnus maniküür-pediküür kas salongis või kodus omal käel on paljude naiste iganädalane harjumus. Kui turvaline see aga pikemas plaanis on? Küünelakid sisaldavad aineid, mida on seostatud vähi, nurisünnituste, kopsuhaiguste ja mitmete muude terviseprobleemidega. Duke’i ülikooli ja keskkonnaorganisatsiooni EWG koostöös läbiviidud uurimus näitas, et peaaegu kõikides küünelakkides sisalduv hormonaalsüsteemi tööd häiriv kemikaal trifenüülfosafaat (TPHP) imendub küüsi lakkides ka kehasse.

 

Trifenüülfosfaat on aine, mida kasutatakse tööstuses plastifiksaatorina ja mööblis tuleaeglustina. Seda ainet on seostatud mitmete hormonaalsüsteemi ja reproduktiivsüsteemi häiretega. Hormonaalsüsteemi olemusest tingutuna võib juba väga väike ainekogus organismis muutusi kaasa tuua. Küünte lakkimine näib olevat suhteliselt ohutu tegevus, võrreldes toksiliste ainete sissehingamise või -söömisega, kuid Duke’i ülikooli teadlaste sõnul võib see olla väärarvamus. Ka Eesti Maaülikooli toidutoksikoloogia professor Tõnu Püssa tõi hiljuti artiklis pakendimürkide kohta välja asjaolu, et hormonaalsüsteemi mõjutavad ained on kehale ohtlikumad väiksemates kogustes, kui seni arvatud – isegi alla lubatud piirnormi jäävates annustes. Püssa sõnab, et väiksemates doosides mõjuvad need isegi tugevamini kui suuremates doosides.

Kuna trifenüülfosfaat ei ole tingimata küünelaki koostisosade hulgas märgitud, siis enamik inimesi ei ole üldse teadlikud sellest, milliste kemikaalidega nad kokku puutuvad. Keskkonnaorganisatsiooni EWG andmebaasi Skin Deep sisestatud küünelakkidest on 49% puhul TPHP märgitud koostisainete hulka. EWG ja Duke’i teadlaste uuringu põhjal aga sisaldab seda ainet ka enamik neid küünelakke, mille puhul pole seda koostisosade hulgas mainitud. Selle hulk testitud küünelakkides varieerus, kuid värvitute lakkide puhul oli aine kontsentratsioon pigem kõrgem kui värviliste puhul. Uuringu käigus vaadeldi seda, kuidas TPHP ainevahetuse jääkide hulk uriinis muutub 10–14 tundi pärast küünte lakkimist. Leiti, et see suurenes tervelt seitsmekordselt, mille tõttu tegid teadlased järelduse, et regulaarsete küünelaki kasutajate jaoks on trifenüülfosfaat pikemas perspektiivis ohuks tervisele.

 

Eelkõige on ohus teismelised, noored ja hinnatundlikumad kliendid

Selles konkreetses uuringus keskendusid teadlased küünelakkidele, kuid Missouri ülikooli teadlaste läbiviidud uuringus viidati sellele, et sarnased hormonaalsüsteemi mõjutavad kemikaalid peituvad ka teistes igapäevastes kehahooldustoodetes, sealhulgas parfüümides, dekoratiivkosmeetikas, kehakreemides, juukselakkides ning isegi vedelseebis.

Ei ole uudiseks, et kemikaalide kompotid, mida müüakse kehahooldustoodetena, on enamjaolt toksilised. Müüakse mitmeid „puhtamaid“ tooteid, kuid enamasti on nende hind kõrgem ning nende ostmiseks tuleb seada sammud mahekauplusse. Seetõttu eelistab suurem osa inimesi tavapoodide lettidel odava hinnaga leitavaid tooteid. Eriti valmistab sealjuures muret aga see, et hea turunduse ja odava hinna tõttu eelistavad neid toksilisi tooteid ka lapsed, teismelised ja noored, kelle rahalised võimalused on piiratud. Võttes arvesse seda, et nende keha on toksiinidele palju vastuvõtlikum ning jääkainete kehast väljaviimise mehhanismid alles arenemas, mängime ohtlikku mängu. Varajane puberteet, ülekaalulisus, tasakaalust väljas suguhormoonid ja mitmed muud probleemid on teismeliste ja noorte hulgas aina enam levinud.

 

Salongitöötajatel esineb raskeid terviseprobleeme

Kui küünelakkides sisalduvad toksilised ained on kehas märgatavad juba ühekordse kasutamise järel, siis hoopis tõsisem on olukord salongitöötajate jaoks, kes iga päev nende kemikaalide keskel töötavad. The New York Times avaldas selle aasta maikuus artikli, mis kirjeldas põhjalikult küünesalongide töötajate hulgas levivaid terviseprobleeme. Neil on probleeme rasestumisega ning kui see õnnestub, siis väga sageli katkeb rasedus õige pea. Sündinud lastel esineb sünnidefekte ja arenguhäireid, emasid vaevab lõputu köha ja valusad nahalööbed. Aina enam avaldatakse uuringuid, mille kohaselt kemikaalid, mis muudavad küünelakid vastupidavamaks, painduvamaks, kiiresti kuivavamaks ning säravamaks, toovad kaasa tõsiseid terviseprobleeme. Ning maniküürijad hingavad nende ainete aurusid sisse iga päev mitmeid tunde.

Hingamisteede haiguste ja nahaprobleemide esinemine küünesalongide töötajatel, juuksuritel ja kosmeetikutel on juba mõnda aega laialdaselt teada. Tõsisemate terviseprobleemide esinemist nii palju veel uuritud ei ole. Mõningate maniküüritoodete puhul on teada nende vähki tekitav toime, teisi on seostatud loote väärarengutega, raseduste katkemistega ja muude reproduktiivsüsteemi probleemidega. On uuringuid, mille kohaselt esineb nende elukutsete esindajatel enam Hodgkini tõbe, madala sünnikaaluga beebisid ning teatud tüüpi vähki – hulgimüeloomi. Põhjalikke kokkuvõtteid selles vallas on aga vähe tehtud, peaasjalikult selle tõttu, et teadustöid on tehtud väga piiratud hulgal. Väga vähe on teada selle kohta, kui suurel hulgal salongitöötajad tegelikult ohtlike kemikaalidega kokku puutuvad, kuidas need aja jooksul akumuleeruvad ning milliseid seoseid saab luua nende kemikaalide ja terviseprobleemide vahel.

 

Seadusi dikteerib tööstus

Seadused, mis on ohtlike kemikaalide kontrolliks loodud, ei suuda sageli kosmeetikatööstuse arenguga sammu pidada. Näiteks USA-s kehtiv kosmeetikatoodete ohutust reguleeriv seadus on loodud 75 aastat tagasi ning selle kohaselt ei ole tootjatel kohustust jagada Toidu- ja Ravimiametiga (Food and Drug Administration) infot toodete turvalisuse kohta. Seda seadust on püütud muuta, reglementeerimaks kosmeetikas kasutatavaid kemikaale rangemalt, kuid kõik püüdlused on saanud tugeva vastupanu tööstuselt. Alates 2013. aastast on kõigest üks paljudest ilutööstust esindavatest lobigruppidest, Care Products Council, panustanud kongressi lobitöösse ligi kaks miljonit dollarit.

Tööstuse eesmärk on loomulikult eelkõige kasum. Nende jaoks on tarbijate ja salongitöötajate tervis teisejärguline ning nad teevad maha igasuguseid püüdlusi kosmeetikatoodete toksilisusele viidata. Ilublogis All Laquered Up leitakse, et EWG ja Duke’i ülikooli teadlase uurimistöö on lihtsalt asjatu hirmutamine. Sarkastilise ja üleoleva tooniga kirjutatud artiklis leitakse, et EWG puhub asju suuremaks, kui need väärt on ning et küünelakis sisalduva trifenüülfosfaadi ohtlikkuse kinnitamiseks on vaja enam uurimusi. Kehahooldustoodete tööstuse lobigrupi Care Products Council esindaja Beth Lange kommenteeris: „Ameerika tarbijad ei peaks tundma muret uue teadustöö pärast, mis on spekulatiivne, eksitav ning ei kasuta mõistlikke teadusmeetodeid, et hinnata turvalisust aine puhul, millel on pikaajaline ja hästi dokumenteeritud kasutamise ajalugu.“ Lange toob välja, et trifenüülfosfaati on turvaliselt kasutatud paljudes tööstustes üle terve maailma, eelkõige tuleaeglustina.

Kas aine on ohutu, kuni on tõestatud vastupidist või peaksime eeldama, et kemikaal on ohtlik, kui pole tõestatud selle ohutust? Aina kasvava surve tingimustes turvalisemate toodete jaoks on tööstused väidetavalt eemaldanud toodetest palju toksilisi lisaained. Kuid juhutestimine näitab sageli, et tegelikkuses on need ained siiski alles. Juhul, kui need tõepoolest eemaldatakse, siis asendatakse need uute kemikaalidega, mille pikaajalist turvalisust ei ole veel tõestatud. Ilutööstuse telgitagused on kõike muud kui ilusad. Tootjad ei tunnista, et toodetes sisalduvatel kemikaalidel on seos kosmeetikute-maniküürijade terviseprobleemidega, viidates sellele, et erinevad mürgised kemikaalid nagu dibutüülftalaat, tolueen ja formaldehüüd on FDA poolt lubatud. Kuid uuringud nende ainete turvalisuse kohta on enamasti läbi viidud nende samade firmade poolt, mille toodetes need sisalduvad.

 

Millised on alternatiivid?

Kõige lihtsam alternatiiv on kahtlemata järele mõelda, kui vajalik küünte lakkimine sinu enesehinnangule tegelikult on? Millised kehahooldustooted on sulle tegelikult vajalikud ja milliseid kasutad lihtsalt harjumusest või mugavusest? Mida saaksid välja vahetada puhtama ja looduslikuma toote vastu? Mida saaksid ise kodus valmistada?

Portaal Care2 toob välja 12 vähem toksilist küünelakkide kaubamärki. Eesti mahepoodides müüdavate kehahooldustoodete valik aina laieneb ning aina enam leidub tooteid ka hinnatundlikumatele klientidele. Ning internetis on lugematu arv lehekülgi, kus õpetatakse ise käepärastest vahenditest kerge vaevaga valmistama turvalisi tooteid, mille koostisainete nimekiri on arusaadav ka ilma keemiaalase kõrghariduseta. Võid rõõmsalt üllatuda, avastades näiteks, et kodus deodorandi valmistamine eeldab vaid kolme koostisaine kokku segamist, mis kõik kõlbavad ka söögiks.

Otsi inspiratsiooni ja järeleproovitud retsepte näiteks Wellness Mama blogist või küsi emalt ja vanaemalt, milliseid huvitavaid looduslikke vahendeid kasutati kehahooldustoodetena ajal, mil poelettidel valitses tühjus. Hormonaalsüsteem reguleerib kogu meie keha ja ainevahetust – selle kaitsmine ebavajalike mürkide eest isegi väikestes kogustes on väga oluline.

 

Allikad: NY Times, ewg.org, TreeHugger, Mother Jones, alllacqueredup.com, Beauty Industry News, Medical Daily 1, 2

Foto: sheknows.com

 

Toimetas Katrin Suik

 

NB! Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.