Antibakteriaalsed seebid ja suuveed suurendavad rinnavähi riski

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

6. mai 2014 kell 9:02



seepAntibakteriaalsed seebid ja puhastusvahendid arendati välja parimate kavatsustega, püüdes muuta inimeste elukeskkonda hügieenilisemaks ja turvalisemaks. Kuid aja jooksul saab aina enam selgeks, et bakterite hävitamine mürkkemikaalide abil toob endaga kaasa rohkem kahju kui kasu. Üks laialt kasutatav antibakteriaalne aine – triklosaan – on ühend, mida peeti suurepäraseks vahendiks, kuna see toimib väga paljude erinevate bakterite vastu ning samas on esmapilgul inimestele väga hästi talutav. Kuid aina enam uuringuid kinnitab, et triklosaani mõju pikas plaanis on kahjulikum kui seni arvatud. Värske uuring Lõuna-Korea teadlastelt viitab sellele, et see populaarne antibakteriaalne aine on nii katseklaasitingimustes kui elavorganismis vähki soodustava toimega.

 

Hirm silmaga nähtamatute bakterite ja viiruste ees on inimestesse sisse kodeeritud. Ka suurfirmade tootearendajad teavad seda. Seepärast mikroorganisme hävitavatel toodetel nii lai turg ongi.

Triklosaan on hästi tuntud ja laialdaselt kasutatav antibakteriaalne ja antimikroobne toimeaine. Kuna ta toimib tõhusalt nende bakterite vastu, mis soodustavad riknemist, ebameeldivat lõhna ja infektsiooni, on triklosaani kasutatud arvukates toodetes, kaasa arvatud hambapastades, deodorantides, kosmeetikas, tekstiilides, mänguasjades ja antibakteriaalsetes seepides ja pesupulbrites. Varem tarvitati taolisi ühendeid ainult haiglates, et sealse nakkusega võidelda, kuid nüüd on need ained paljude igapäevaste toodete osa. Triklosaani kasutus on suurenenud koguni 30-35% võrra võrreldes 30 aasta taguse ajaga. See on viimase 30 aasta jooksul aga viinud selleni, et triklosaani ja selle lagunemisel tekkivat ainet metüül-triklosaani, leitakse ka keskkonnas. Kuna triklosaan on bioloogiliselt kuhjuv, võib ta tungida ka inimese organismi, nagu näitavad kaks Rootsi uurimust, milles triklosaani tuvastati inimese vereplasmas ja rinnapiimas.

 

Hävitab loomuliku mikrofloora

Lisaks eelpool nimetatule soodustab triklosaani kasutamine nn superbakterite teket. Seda seetõttu, et bakterid kohanduvad tasapisi ja muutuvad tundetuks sama ainet sisaldavate vahendite suhtes.  Liigne hügieen ehk pisikute vähesus võib endaga kaasa tuua allergiliste haiguste sagenemise. Seebid, mis naha bakteritevabaks teha lubavad, tapavad ära ka naha loomuliku mikrofloora bakterid, mis meid tavaolukorras tervena hoiavad. Ilma supertõhusate seepidetagi on inimese nahal endal tugev bakteritsiidne toime – juhuslikud väliskeskkonnast nahale sattunud pisikud surevad 20-30 minuti jooksul. Antibakteriaalseid seepe kasutades loob inimene ise soodsa pinnase patogeensetele mikroobidele.

 

Triklosaani mõju hormonaalsüsteemile

Korea teadlased vaatlesid triklosaani mõju hormonaalsüsteemile. On teada, et see aine mõjutab konnadel kilpnäärme toimimist, ning inimese toimib see sarnaselt naissuguhormoonile östrogeenile, mis omakorda muudab teiste hormoonide, nagu näiteks testosterooni avaldumist. Kokkuvõttes lööb triklosaan kogu hormonaalsüsteemi tasakaalust välja ning naistel on see rinnavähki vallandavaks teguriks. Uuringus, mille tulemused avaldati ajakirjas Chemical Research in Toxicology, testiti triklosaani ja oktüülfenooli (mõnede värvide, pestitsiidide ja plastiku koostisosa) mõju laboris kasvatatud rinnavähirakkude arengule ning täheldati, et mõlemad ained sekkusid vähiraku kasvu reguleerivate geenide töösse, kiirendades rakkude vohamist. Sarnaseid tulemusi saadi ka katsehiirtega, kellel leitud kasvajad olid suuremad ja tihedamad.

Uuringut juhtinud Kyung-Chul Choi kommenteeris, et kuigi katsetes kasutatud keemiliste ühendite kogused olid üsna kõrged, on see siiski piisavalt adekvaatne võrdlus meie igapäevase kokkupuutega triklosaaniga, kuna seda ainet leidub väga paljudes toodetes ning tegemist on bioakumuleeruva kemikaaliga, mis kehas kuhjub. Mida suurem on inimese kokkupuude triklosaaniga, seda suurem rinnavähi risk.

Oktüülfenool, mis on vähem tuntud kui triklosaan, võimendab triklosaani mõju ning kiirendab vähirakkude kasvamist ja levimist. Mitmed tarbijate ühendused nagu Beyond Pesticides ja Environmental Working Group (EWG) on triklosaani ohtudele juba aastaid tähelepanu juhtinud, püüdes suunata tootjaid, et need hormonaalsüsteemi tööd häirivad ained hügieenitoodetest eemaldataks. Kuid mitmed tooted sisaldavad tänapäeval siiski triklosaani ning tarbijad peavad eelkõige ise ettevaatlikud olema.

USA toidu ja ravimiamet (FDA) andis hiljuti välja avalduse, et nad vaatavad uuesti üle triklosaani turvalisuse kuna hiljutised uurimused annavad põhjust selle aine kasutamisse kriitilisemalt suhtuda. Üks USA kongressi liige Edward Markey on asnud töötama selle heaks, et triklosaani kasutamine lastele mõeldud toodetes ning toiduga kokku puutuvates kohtades keelataks ära. Ka keskkonnakaitseamet (Environmental Protection Agency) on öelnud, et nad plaanivad lähiajal vaadata üle triklosaani ohutuse. Mitmed eksperdid on juba ammu kinnitanud, et triklosaaniga seebid ei ole bakterite eemaldamisel tõhusamad kui tavaline seep, kuna peamiselt eemaldab kätelt baktereid korralik hõõrumine, seebi roll on teisejärguline.

 

Allikad: Natural News, Chemical Research in Toxicology, Science Daily, Beyond Pesticides, Elfond, Bioneer, Reuters

Foto: care2.com

 

Toimetas Katrin Suik