Kuidas teha ise deodoranti

12. juuni 2013 kell 12:42



kaenlaalunePortaal Hingepeegel kirjutab põhjalikult sellest, miks on paljud laiatarbe-deodorandid tervisele kahjulikud ning Hingepeegli autor Diana õpetab ka ise kodus deodoranti tegema.

 

Kas te olete üldse vaadanud, mida teie deodorandid sisaldavad, on need teile üldse ohutud või mida te üldse kasutate? Kas on normaalne, et tänapäeva deodorandid “kaitsevad teid higistamise eest 72 h” – mõelge nüüd, see on kolm ööpäeva! Nahk vajab ju puhkust ja jahutust, mürgid vajavad väljutamist ning selleks ongi  mõeldud higistamine.

Deodorant on üks esimestest hügieenivahenditest pärast vett ja seepi, seega suurel hulgal inimestest on see ühel või teisel kujul ka täitsa kodus olemas. Aga nüüd ongi küsimus selles, mida teie deodorant sisaldab ning kas suudate neid koostisosi ka vabalt ja veerimata välja hääldada?

Mina võin öelda seda, et minu deodorant/higipulk koosneb täpselt neljast koostisosast – jah, lugesite õigesti, neljast, ja neid kõiki leidub kodus, peamiselt köögis. Lugege nüüd enda deodorandi koostisosad kokku ja mõelge, kas neid peab seal sees ikka nii palju olema ning mis võiks olla teatud ainete eesmärk!

Paljud on nüüdseks aerosooldeodorantidest üle läinud erinevatele higipulkadele või higigeelidele ja roll-on-deodorantidele. Kas te teadsite, et deodorandi kasutamine kohe peale raseerimist, mil teie nahale on tekitatud vigastusi, ei ole kõige targem tegu? Deodorandis olevad kemikaalid leiavad tänu nendele mikrohaavade kiiremini oma tee teie vereringesse.

Mida siis peamiselt deodorantides leidub ja minu omas pole?

Parabeenid

Enamus deodorantides ka  neis, mida on nimetatud “looduslikeks” esineb erinevaid parabeene. Parabeenid on sünteetilised säilitusained ning neid leidub enamikes kehahooldusvahendites. Peamisteks parabeenideks on kas metüül-, etüül-, propüül-, bensüül- ja butüülparabeenid. Parabeenid on ääretult ohtlikud kasutamaks õrnades piirkondades nagu seda on kaenlaalused. Parabeenid häirivad meie delikaatset hormonaalset tasakaalu ja seetõttu võib tänu neile tekkida lastel varajane puberteet, suurenenud risk haigestuda hormonaalvähki. Neid seostatakse veel sünnidefektide ning organite toksilisusega.

Rinnavähi fondi andmetel on rinnavähi biopsiatest leitud kuute erinevat parabeeni. Mis aga veelgi mõtlemapanev on see, et parabeenide kontsentratsioon biopsiates oli samal tasemel, mis kaenla alla määritavates deodorantides. Parabeenid ei ole ainult ohtlikud rindadele. Valimis, kus osalesid USA täiskasvanud inimesed, leiti nende proovidest parabeene ka uriinist, mis tähendab seda, et parabeenid lähevad meie vereringesse ja ringlevad meie kehas enne kui nad väljutatakse.

Alumiinium

Seda raskemetalli leidub paljudes deodorantides ning, mis kõige hullem seda kasutatakse ka paljudes looduslikes deodorantides koostisosa nimetusega “alum”. See on aga metall, mis aitab higipoore blokeerida, et te ei higistaks. Alumiiniumit seostatakse naiste kõige levinuma vähi – rinnavähi tekkega ja meestel eesnäärmevähiga. Lisaks seostatakse alumiiniumit ka Alzheimer tõvega (AT). Üldiselt tuleks hoiduda sellistest deodorantidest, mille koostises on sõna alumiinium, alum, alumiinium klorohüdraat, alumiiniumtsirkoonium tetraklorohüdrex glütsiin.

Triklosaan

Triklosaan on järgmine komponent, mida leidub teie deodorantides. Seda kasutatakse peamiselt ebameeldiva lõhna blokeerimiseks, seenhaiguse vastase ning antibakteriaalse omaduse tõttu. Ameerikas on triklosaan FDA (USA Toidu- ja Ravimiamet) poolt aga klassifitseeritud kui PESTITSIID ja EPA (USA Keskkonnakaitse Agentuur) on tunnistanud seda kui võimalikku kantserogeenina, potentsiaalse dioksiiniga saastatuse tõttu. Triklosaan läbib kergesti rakumembraani ning koguneb keharasvadesse. 2006. aasta uuring näitas, et Põhja-Ameerika kärnkonnadel põhjustas triklosaani väike annus juba sisesekretsioonisüsteemi kahjustajana. 2008 aasta uuring juveniilsetel isasrottidel näitas, et kokkupuutel triklosaaniga mõjutab oluliselt kilpnäärme hormoonide kontsentratsiooni.

Triklosaani esineb ka looduspoodides müüdavates nö looduslikes deodorantides, kui te silti ei loe, siis saate suure tõenäosusega omale deodorandi, mis sisaldab ka triklosaani.

Propüleenglükool

Propüleenglükool võib kahjustada teie närvisüsteemi, maksa ning südant. See on naftapõhine aine, mida lisatakse paljudesse kosmeetikatoodetesse “pehmendajana” oma siidise konsistentsi tõttu. See on üks odav moodus teha toode paremini määritavaks. Propüleenglükooli leidub isegi tänapäeva valmistoitudes, seega oleks mõistlik selle ainega kokkupuuteid võimalusel vältida.

Ftalaadid

Ftalaate kasutatakse deodorantides ja antiperspirantides, ftalaadid on teist laadi kemikaalid ja neid tasuks vältida. Ftalaate kasutatakse kosmeetikas, sünteetilistes lõhnaainetes, kehahooldus- ja meditsiinitoodetes. Aine aitab kaasa teiste abiainete lahustumisele, millega kaasneb parem toote konsistents. Ftalaate seostatakse erinevate terviseprobleemidega. Näiteks kui fertiilses eas naiste uriinist ja verest on leitud ftalaate, siis see võib  suurendada sünnidefektide riski. See omakorda näitab, et ftalaadid häirivad hormoonide retseptoreid ning suurendavad tõenäosust rakkude muteerumisele.

Lõhnaained

Teile meeldib teie deodorandi lõhn? Vastavalt USA Keskkonna töögrupile EWG (Environmental Working Group), isegi loodusliku lõhnaga lõhnad nagu roos, võivad olla hoopis midagi muud. Samas lõhnatootjad tahavad selle tarbija eest saladuses hoida, et teatud lõhna saavutamiseks kasutatakse ca 3100 keemilise elemendi segu. EWG ütleb: “Keskmine aroom, mida oli kontrollitud ja testitud, leiti, et selle toote loetelust puudub vähemalt 14 erinevat kemikaali. Nende ainete hulgas on aineid, mida seostatakse hormonaalhäirete, allergiatega. Lisaks paljud ained, mis ei ole ohutud kasutamiseks isikliku hügieenitoodete kasutamiseks.” Kui teie deodorandil on koostisosade nimekirjas lõhnaaine, siis te ei saa kunagi kindel olla, mis seal tegelikult sees on.

Naatriumlaurüülsulfaat

Järjekordne koostisosa, mis on deodorantides väga populaarne on naatriumlaurüülsulfaat (SLS) ja on Euroopas keelatud. On tuntud naha ärritaja ning tõenäoline kantserogeen ning on seotud neeru- ja maksakahjustuste, närvisüsteemihäirete,  silmakahjustuste nagu kae, ekseemi ja dermatiidiga.

Higistamise takistamine

Higistamine on meile kasulik, sellega viiakse organismist välja toksiinid, see on keha normaalne jahutus ja hakkab tööle just siis, kui meie keha jahutust vajab. Aga higistamise blokeerimine antiperspirantidega on ebatervislik ning võib põhjustada toksiinide ummistusi.

Mida siis teha?

Tuleb ringi vaadata ja mõelda, milliseid deodorante kasutada. Tuleb lugeda deodorantide koostisosi või minna üle higikristallile või teha ise üks kodune deodorant. Annan teile siinkohal ühe, mida oleme ise juba aasta otsa kasutanud. Eeterlikud õlid võite vastavalt oma soovile lisada, milline rohkem sümpatiseerib. Kuna kasutame abikaasaga ühte ja sama deodoranti, siis olen teinud sellise, mis sobib mõlemale.

Kodune deodorant nelja koostisosaga

Sellest kogusest saab natukene rohkem kui ühe “Mennen” higipulga topsiku täis. Kasutan vana higipulga kesta ja iga kord, kui teen uue, lisan sildi, millega seekord pulk tehtud ning mis kuupäeval valmistatud. Saame selle ühe pulgaga läbi vastavalt aastaajale 3-5 kuud.

  • 62,5 ml tärklist (maisi või kartuli)
  • 62,5 ml soodat
  • 3 sl kookosrasva
  • 15-20 tilka eeterlikku õli

Segada omavahel tärklis ja sooda – mulle meeldib kasutada kartulitärklist, sest maisitärklis võib olla GMO ja seda me teadlikult väldime. Kui tärklis ja sooda on kenasti läbi segatud, siis lisada sellele kogusele 3 sl kookosrasva (kas pehmel või sulatatud kujul). Segada kogu mass ühtlaseks. Segamiseks on kõige parem kasutada käsi, aga võib ka lusikaga, kuidas kellelegi meeldib. Mina eelistan kätega segada. Segada seni, kuni moodustub ühtlane mass, mis jääb kokku. Kui tundub, et mass ei taha kokku jääda, lisage veel veidi õli, aga mitte palju. Vahetult enne kokkujäämist lisada eeterlik õli, kasutan kas lavendlit või palmarosa eeterlikku õli. Lavendlil on loomulik higi neutraliseeriv omadus, seega sobib see eeterlik õli ideaalselt deodorandi sisse. Eelnevalt peske ning kuivatage üks vana higipulga kest, kui seda ei ole, siis võite kasutada madalat laia avaga purki ning hiljem määrida valmis toodet kaenla alla sõrmedega (kui teete toote purki, siis võiksite kasutada rohkem kookosõli, saate pehmema segu). Kui on vana higipulga kest, siis suruge saadud mass sinna sisse ja asetage ööks tahenema. Hommikul olete valmis kasutama. Ma ei soovita valminud higipulka panna tahenema külmikusse, sest siis ei saa te oma pulka välja keerata, läheb liiga kõvaks. Toatemperatuuril tahenemisest täiesti piisab. Kui hommikul higipulka endale peaale määrida, siis õhtuks just lillelõhna järgi ei lõhna, aga higi järgi ka ei haise. Kuna see deodorant on puhas, siis laseb see nahal hingata ja päeva jooksul ka higistad, aga lõhn on neutraliseeritud. Kui tahad hoida endal deodorandi lõhna, siis võib seda päeva jooksul  mitmeid kordi kaenla alla määrida. Vastavalt vajadusele siis. Selle deodorandi juures on hea veel see, et kui tahad kaenlaaluseid pesta, siis ei jää käed seebiga kaenla alla kinni (mis juhtub tavaliste deodorantidega), vaid saad kenasti oma protseduuri läbi viia.

Mõnusat katsetamist ja endale sobiva leidmist!

 

 

Artikkel, algallikad ja pildid omavalmistatud higipulgast: Hingepeegel

Foto: www.groupon.co.za