Ajatu: Kuidas keskkonnamüra meie tervist mõjutab

8. juuni 2015 kell 21:15



noise-study-12150

Kas oled kunagi jälginud, kuidas müra sind mõjutab? Tänane “Ajatu” ilmus esimest korda 17. jaanuaril 2014.

Helid ümbritsevad meid kõikjal – alates töökaaslaste lobisemisest ja liiklusmürast akna taga, kuni selle pininani, mis kostab bussis sinu kõrval seisva inimese kõrvaklappidest. Sageli ei pane me tähele, kui palju müra meid iga päev ümbritseb. Kuid tõsiasi on see, et pidev taustamüra mõjutab oluliselt meie tervist ja heaolu.

 

Inimkõrv püüab kinni pea kõik meid ümbritseva müra ja saadab selle vastavasse ajuosasse töötlemiseks, kuid kõrgemad ajuosad on need, mis määravad, kui palju me tähele paneme ning kas heli on soovimatu, ebameeldiv või häiriv.

 

Mürarohke keskkond mõjutab laste õppimisvõimet

Teadlased on viinud läbi uurimuse New Yorgi lähedases koolis, mille lähedalt möödus rong. Leiti, et lapsed, kelle klassiruum oli otse rongitee poole, jäid oma õpingutes peaaegu aasta jagu maha nendest õpilastest, kelle klass asus maja vaiksemal poolel, akendega sisehoovi poole. Põhjendus sellele on lihtne: müra häiris nii lapsi kui ka õpetajat ning leiti, et õpetaja õpetas mürarohkes keskkonnas 11% vähem kui vaiksemas keskkonnas.

Selleks, et uurimuse tulemusi kinnitada, vaatlesid teadlased selle sama kooli õpitulemusi uuesti peale seda, kui raudteerööbastele oli lisatud heli summutavaid parandusi ning kool oli paigaldanud klassiruumide lakke heli summutavad paneelid. Leiti, et mõõdetud akadeemiline saavutus – lugemisoskus – oli kahe klassi laste puhul pärast müra vähenemist võrdne.

WHO koostatud erinevate teadusuuringute ülevaade kinnitab, et lastel, kes elavad pideva lennukimüra, raudteede ja kiirteede vahetus läheduses, on akadeemilised ja arengulised mahajäämused. Transpordisõlmede läheduses elavatel lastel on suurem tõenäosus saavutada keele ja kognitiivsete oskuste testides madalamaid tulemusi ning neil on sageli viletsam lugemisoskus kui vaiksemates piirkondades elavatel eakaaslastel.

 

Müra vähendab töö produktiivsust

Hiljutises artiklis väljaandes The New Yorker avaldati, et 70% kontoritest on avatud plaaniga. Sellel trendil on aga mitmeid puudusi, nagu näiteks kergemini levivad viirused ja tunne, et sa ei kontrolli oma töökeskkonda. Üks ebamugavamaid asjaolusid avatud kontori juures on see, et üldine müratase põhjustab tööefektiivsuse langust.

Avatud plaaniga kontori müra halvendab töötajate võimet infot meelde jätta ja lihtsaid ülesandeid täita. Kontorikära ei ole lihtsalt tähelepanu kõrvale juhtija, vaid põhjustab reaalselt stressi. On leitud, et see suurendab stressihormoonide taset ning põhjustab ‟võitle või põgene“ reaktsiooni.

 

Mürarohke naabrus võib surmavaks saada

WHO ja Euroopa Komisjoni poolt 2011. aastal välja antud raporti kohaselt võib pidev mürarikkas keskkonnas viibimine, eriti kui see on transpordimüra nagu üle pea lendavad lennukid või raudteesõlm, põhjustada kõrgenenud vererõhku ja suurendada südameataki riski.

Müra on eriti kahjulik, kui püüad mitut asja korraga teha. See, et mitme ülesande samaaegne sooritamine ei toimi, on juba korduvalt tõestust saanud, kuid mürataust teeb tulemuse veelgi halvemaks. Stanfordi ülikooli kognitiivse neuroloogia teadlane Anthony Wagner on kommenteerinud, et mitme asjaga ühel ajal tegemine halvendab meie võimet tähelepanu kõrvale juhtivaid faktoreid blokeerida. Ning eriti kehtib see ‟ebaoluliste keskkonnastiimulite“ kohta nagu kontorimüra ja kaastöötajate jutt. See kinnitab veel enam ideed, et avatud kontori tingimustes mitme ülesandega samaaegselt toime tulla püüdes saavutad sa palju vähem, kui tegelikult võimeline oled.

 

Muusika kuulamine ei aita

Paljud püüavad muusika kuulamise abil summutada keskkonnast tulevaid segavaid helisid. Kahjuks ei ole ka see kõige parem plaan – kuigi muusika parandab su meeleolu ja aitab erksana püsida, võib selle kuulamine siiski raskendada info meeldejätmist. Huvitaval kombel on meeldejätmise jaoks vähem kahjustav see muusika, mis sulle eriti ei meeldi, kui see, mis sulle meeldib. Kuid kõige parem keskkond mäluoperatsioonide jaoks on siiski vaikus.

Müra mõjutab ka seda, kui hästi sa enese vajaduste eest hoolt kannad. Uuringus, milles seostati kontorikära ja stressi, leiti, et naised, kelle töökeskkond oli lärmakas, pöörasid vähem tähelepanu enda istumisasendi ergonoomilisusele, kui need, kes töötasid vaikuses. Kärarikkas keskkonnas kipuvad inimesed enda töölaua poole kummardama, mis võib endaga kaasa tuua alaseljaprobleeme ja karpaalkanali sündroomi.

 

Helid tekitavad ‟kummitava maja efekti“

Sa ei pruugi kummitustesse uskuda, kuid siiski tekitab kananahka, kui mõnes keskkonnas kummituslikkust tajud. Miks see nii on? Briti teadlaste arvates on mõningat tõendusmaterjali, et seda võib põhjustada infraheli – veidi inimese tajumispiirist madalamad helid võivad põhjustada külmavärinaid ja ärevust.

Uuringus mängiti osalejatele nelja lugu, millest mõningaid oli täiendatud infrahelidega. Ligi veerand kuulajaist kirjeldasid infraheliga täiendatud muusika kuulamisega kaasnenud ebatavalisi reaktsioone nagu külmavärinad mööda selgroogu ning ebamugavat, kurba või hirmunud tunnet. Hertfordshire’i ülikooli psühholoogiaprofessor Richard Wiseman kommenteeris, et “mõned teadlased on viidanud, et selle tasandi heli võib mõnede väidetavalt kummitavate majade juures olemas olla ning põhjustada inimestele veidraid tajusid, mida nad omistavad kummitustele – meie leid toetab neid ideid“.

 

Allikad: Huffington Post, NY Times, APA, Newyorker, NCBI, Online Library, NBC News

Foto: www.kameronhurley.com

 

Toimetas Katrin Suik