Toeta Telegrami!

Telegram hindab üle kõige inimese vabadust ise valida, millist informatsiooni ta lugeda tahab ja meil on väga hea meel, et oleme saanud seda vabadust juba üle kolme aasta pakkuda.

Vajame lugejate toetust, et ka käesoleval aastal tegusalt edasi toimetada. Sinu ühekordne panus - 10 eurot - on ettemaks terve aastatäie sõltumatu, põneva ja kasuliku info eest. Telegrami lugeja vabatahtliku aastamaksu tegemiseks vajaliku info leiad siit.

Igale toetajale kingitus!

NB! Armas püsitoetaja, kuna tegutseme nüüd MTÜ-na, on toetuse konto number muutunud!

Kuidas köögiviljadest võimalikult suurt kasu saada

30. märts 2014 kell 18:30



vegatablesSellest ajast peale, kui inimesed hakkasid taimi kultiveerima, on püütud neid aretada saagikamateks, paremini maitsevateks, lihtsamini korjatavateks ja transporditavateks. Paljude koduaia taimede metsikud eellased on mõrkjamad, hapumad, rohkemate seemnetega või vähem isuäratava konsistentsiga. Kuid aretustöö käigus on tähtsuse järjekorras üsna viimasele kohale jäänud tegelik põhjus, miks me taimi sööme – toiteväärtus. Kultiveeritud taimi on lihtsam kasvatada ja need on maitsvamad, kuid võrreldes oma metsikute eellastega on nende toiteväärtus kahanenud.

 

Vabas looduses kasvavad taimed sisaldavad sageli rohkem fütotoitaineid, valke ja kiudained ning vähem suhkrut kui aia- või põllutaimed. Näiteks Nepalist pärinevad metsõunad sisaldavad sada korda enam fütotoitaineid kui need õunad, mida oleme harjunud sööma. Samas ei ole need moodsale maitsemeelele eriti vastuvõetavad.

Meil ei ole võimalik minna tagasi korilaste eluviisi juurde ja ise oma toitu vabast loodusest korjata, kuid mõningate nippide abil saame tänapäevastest taimedest võtta maksimumi. Kasutades, säilitades ja valmistades neid parimal moel, saame suurendada nende toiteväärtust ja toitainete kättesaadavust.

Kõige parem on loomulikult kasvatada ise endale köögivilja või siis osta seda turult, soovitavalt otse taluniku käest. Aga kui põllupidamise jaoks pole võimalust või soovi, siis saad mõningate lihtsate nippide abil võtta ostetud köögiviljadest maksimaalset kasu.

 

Söö brokoli esimesena

Brokoli on üks kiiremini toiteväärtust kaotav köögivili, ometi on selle teekond põllult taldrikule sageli keskmiselt seitse nädalat pikk. Selleks ajaks, kui see sinu koju jõuab, võib see olla kaotanud 80% oma toiteväärtusest. Seetõttu püüa brokoli osta pigem turult kui poest. Säilita seda külmkapis ning tarbi esimese päeva-paari vältel peale ostmist kas toorelt või kergelt aurutatuna.

 

Rebi salat enne säilitamist tükkideks

Kõige enam levinud salatitaim – jääsalat – on tegelikult kõige väiksema toitainete sisaldusega. Mida intensiivsema värviga salatilehed on, seda rohkem sisaldavad need mineraale, vitamiine ja fütotoitaineid. Jääsalatist paremad on näiteks spinat, metsik rukola või salatsigur. Võib kõlada veidrana, kuid salati tükkideks rebimine enne säilitamist suurendab selle toiteväärtust – rebimisel aktiveeruvad fütotoitained, mida taim toodab kaitseks arvatavate vaenlaste vastu.

 

Porrulauk on etem kui sibul

Sibulal on mitmeid kasulikke omadusi tervisele ja kahtlemata ei tasu tavalist valget sibulat alahinnata, kuid taimedele värvi andvad ained on kasulikud ka inimesele ja nende fütotoitainete osas on valge sibul sibulaperekonna kõige vaesem liige. Proovi valge sibula asemel vahelduseks porrulauku, mille lõikamine ei pane ka silmi vett jooksma, või punast sibulat.

 

Osta värskeid kartuleid, soovitavalt mahedalt kasvatatud

Kartulikoortes sisaldub umbes pool kartulite üldisest antioksüdantide hulgast. Kuid kahjuks kuhjuvad sinna ka taimekaitsevahendite jäägid. Eelista mahekartuleid ning söö kartuleid siis, kui need on värsked. Värsked kartulid põhjustavad väiksemat veresuhkru tõusu kui suuremad ja vanemad kartulid. Värvilised kartulid – roosad, sinised ja muud toonid – on kõige toitainerikkamad.

 

Auruta ja küpseta peeti ja porgandit

Peedid on väga hea toiteväärtusega ning madala glükeemilise indeksiga, hoolimata nende magusast maitsest. Need on ühtlasi ühed vähestest köögiviljadest, mille toiteväärtus suureneb aurutamisel või grillimisel. Sama kehtib ka porgandite kohta – aurutatud porgandites on beetakaroteen paremini kättesaadaval kujul ning kergelt õliga praadides või grillides paraneb selle omastatavus veelgi.

Kui võimalik, osta porgandeid, mida müüakse pealsetega, see näitab et need on värsked. Talvisel ajal eelista pesemata porgandeid, kilekotis müüdavad pestud porgandid on mugavad kasutada, kuid kõige väiksema toiteväärtusega. Ning kui sa loodad, et beebiporgandid on parim suupiste, siis võib sulle pettumust valmistada teadmine, et tegemist ei ole tegelikult noorte porganditega, vaid lihtsalt selliseks lõigatud vanade porganditega. Säästa raha ja lõika parem ise porgandid suupärasemateks tükkideks.

 

Tomatid – suurem ei ole tingimata parem

Sageli valitakse tomatite hulgast välja suuremaid ja mahlasemaid, kuid tegelikult tasub toiteväärtust silmas pidades otsida pigem väiksemaid ja võimalikult tumepunaseid tomateid. Varre külge jäetud tomatid on vahel kallimad, kuid toiteväärtuse poolest ei ole need oluliselt paremad. Tomat on samuti köögivili, mille väärtus suureneb kuumutamisel, kuna nendes sisalduv lükopeen on siis veidi paremini omastatav.

Võib näida ebaloogiline, et tomatipasta või tükeldatud tomatid on paremad, kuid sageli on need töödeldud värskelt pärast korjamist ja seetõttu on tulemus fütotoitainete poolest rikkam kui roheliselt korjatud ja poeletil järelvalminud värsked tomatid. Eelista tomatipastat, mida müüakse klaaspurgis, BPA-vabas purgis või tetrapakis. Kõige parem on loomulikult ise värsketest tomatitest valmistud tomatipasta.

 

Eelista värvilisi kapsaid

Tavaline valge peakapsas ja lillkapsas on enam levinud kui nende värvilised sordid. Kuid toitainete sisalduse huvides tasub otsida punast kapsast ja eksootilisemaid lillkapsasorte. Punases kapsas on ligikaudu kuus korda rohkem antioksüdante kui valges kapsas.

 

Auruta lehtkapsast

Lehtkapsas ehk kale ja lehtsinepid on väga lähedased metsikutele rohelistele söödavatele taimedele. Kuid nende tõeline väärtus ei avane toorelt süües, vaid kergelt aurutades. Need sisaldavad palju oksaalhapet, mis võib suures koguses tekitada neerukive, lihasnõrkust, liigesepõletikku ja häirida kilpnäärme tööd. Kerge aurutamine lõhustab oksaalhapet.

 

Söö sparglit

Spargel on üks väheseid köögivilju, mis võrreldes metsiku eellasega ei ole väga palju muutunud. Selles leiduvad antioksüdandid omastuvad samuti kergemini, kui sparglit on veidi aurutatud.

 

Säilita avokaadot sibula abil

Metsikud avokaadod on umbes kanamuna suurused ning seal on suur kivi ning vähe viljaliha. Suur osa kultuuravokaadosid toodetakse metsiku avokaadopuu peale poogitud kultuurivormi abil. Kui sul jääb pool avokaadot üle, siis aitab seda väärtuslikku vilja säilitada see, kui jätad kivi oma kohale ja piserdad vilja sidrunimahlaga. Sidrunist veel paremini aitab see, kui võtad sibulaviilu, eemaldad keskmised rõngad, et kivile ruumi jätta, ja asetad selle avokaado peale.

 

Loe lisaks: Miks tasub süüa punast peeti

Raamat metsikult kasvavate taimede kõrgema toiteväärtuse ja muu kohta

 

Allikas: Waking Times

Foto: epicfitnesstraining.com

 

Toimetas Katrin Suik