Antioksüdantidest ning nende olulisusest inimese kehas on kindlasti kõik kuulnud. Kuid üks väga oluline antioksüdant on teenimatult tähelepanust ilma jäänud. Glutatioon on antioksüdant, mis kaitseb vähi, südamehaiguste, vananemise, neuroloogiliste probleemide ja palju muu eest. Seda on palju uuritud, kui sellest hoolimata teavad glutatiooni olulisusest vähesed ning sageli ei ole ka arstid kursis, mida glutatiooni puudus kaasa toob ning kuidas seda parandada.

Glutatioon on tõhus toksiinide eemaldaja kehast, immuunsüsteemi tugevaja ning hea tervise säilitamiseks hädavajalik. Keha toodab ise ka mõõdukas koguses glutatiooni, kuid vilets toit, keskkonnasaaste, stress, infektsioonid ja pidev kiirgusväljas viibimine vähendavad keha glutatiooni taset.

Glutatioon on lihtne molekul, mis koosneb kolmest aminohappest – tsüsteiinist, glütsiinist ja glutamiinist. Glutatioon sisaldab ka väävlirühma, mis aitab kõik kehas olevad kahjulikud toksiinid, vabad radikaalid ja isegi raskemetallid siduda ja kehast välja viia. Viimane omadus on eriti oluline seetõttu, et meie igapäevakeskkonnas on aina enam raskemetalle, millel on väga raske toksiline mõju tervele kehale ning eriti kesknärvisüsteemile. Glutatiooni kasutakse mitmetes ainevahetuse ja biokeemilistes protsessides nagu näiteks DNA süntees, parandamine ja valkude süntees, prostaglandiinide süntees, aminohapete transport ja ensüümide aktivatsioon. Seetõttu võib iga süsteem kehas olla mõjutatav glutatiooni tasemest, eriti aga immuunsüsteem, närvisüsteem, seedesüsteem ja kopsud. Sellel ainel on ka oluline roll raua ainevahetuses.

Kust glutatiooni saab?

Keha toodab glutatiooni, kui vajalikud aminohapped on piisavas koguses olemas. Kuid tavalise lääne inimese elustiil ja keskkond on sellised, mille puhul hakkab kehas glutatiooni nappima. Siis on hea tarbida rohkem toitusid, mis aitavad selle olulise antioksüdandi varusid täiendada nagu näiteks brokkoli, Brüsseli kapsas, kapsas, lillkapsas, avokaado, virsik, arbuus, kaneel, kardemon, kurkum, tomatid, herned, küüslauk, sibul ja punased piprad. Need kõik on värsked tervislikud toiduained, mida me sageli ei tarbi piisavalt palju.

Teine võimalus glutatiooni tootmist kehas suurendada on kehaline koormus. Sügavam hingamine ja hingamine aitavad kaasa glutatiooni toksiine eemaldavale mõjule.

Kaitseb krooniliste haiguste eest

Asjaolu, mis teeb glutatiooni eriti tõhusaks, on see, et see suunab teisi antioksüdante taas tegevusse. Vabade radikaalide elimineerimisel antakse neid sisuliselt ühelt molekulilt teisele edasi kuni need jõuavad glutatioonini, mis need neutraliseerib.

Kuna glutatioon kannab kehast toksiine välja, siis on see immuunsüsteemi jaoks väga vajalik abiline  krooniliste haigustega võitlemisel. Toksiinid kleepuvad glutatiooni peale nagu kärbsepaberile ning need kantakse kehast välja. On leitud isegi, et glutatioon on nii tõhusa toimega, et aitab kaasa AIDS-i ravis. Mida paremini suudab keha toksiinidest ja ebavajalikest ainetest vabaneda, seda paremini püsib see tugev ja terve.

Selleks, et su kehas oleks piisavalt glutatiooni, tasub meeles pidada järgmiseid nippe:

• Söö väävlirikkaid toite. Peamised väävlirikkad toidud on küüslauk, sibul ja erinevad kapsad
• Tarbi bioaktiivset piimavalku. See on hea tsüsteiini allikas, mis on üheks ehituskiviks glutatiooni sünteesil. Sealjuures on väga oluline, et tegemist oleks töötlemata ja pastöriseerimata piimaga, mis ei sisalda pestitsiide, hormoone ega antibiootikume.
• Kehaline koormus aitab tõsta glutatiooni taset ja tugevdada immuunsüsteemi, viib kehast mürke välja ja tugevdab kehaomaseid antioksüdantide süsteeme. Püüa igasse päeva mahutada vähemalt 30 minutit aeroobset koormust (näiteks kõndimine, jooksmine või sportmängud) lisaks toetab seda kolm korda nädalas vähemalt 20 minutit pühendada jõuharjutustele.
• Glutatiooni võtmine tableti kujul ei pruugi olla tõhus, kuna seedeprotsessi käigus valgud lõhustatakse. Kuid glutatiooni toodetakse kehas vajalike algainete olemasolu korral ning seda saab vajadusel toidu ja toidulisandite abil toetada.
• Metüleeritud toitained (folaadid, B6 ja B12 vitamiin) on võib-olla kõige olulisemad glutatiooni taseme hoidmisel. Hoolitse selle eest, et saaksid toiduga piisavalt neid aineid, süües rohkelt värsket rohelist,
• Seleen on oluline mineraal mitmes mõttes ning muuhulgas aitab see kaasa ka glutatiooni tootmisele ja ümbertöötlemisele kehas.
• Teised antioksüdandid nagu C- ja E-vitamiin toimivad glutatiooniga koostöös ja toetavad selle ümbertöötlemist ja taas kasutuselevõttu peale seda, kui see on toksiine kehast välja viinud.
• Piimaohakas on taim, mida kasutakse sageli maksa puhastamiseks, kuid selle abil on võimalik ka kehas glutatiooni taset parandada.

Allikad: Collective Evolution, Dr Hyman Blog, Mercola, Web MD, Wikipedia

Foto: Shutterstock

Toimetas Katrin Suik

PS. Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Suur aitäh kõigile, kes aitavad olulisi teemasid pildis hoida!

Unlimited MTÜ
EE497700771002818684

BITCOIN
1Hqjxbt8czHcENjDQan5GFL3Qssn4znpAr

DASH
XjUJswujDzLgSgg7Ly8bK6TEo1kwVzaKeV

BITCOIN CASH (BCH)
qp0gdarh8xtte8fygj2ehrud7h4gsugzeqlmamcx3s

ETHEREUM
0x9b67438a7a4cdd88edb14c2880e920a3cba692c6