Foto: Sukariui/ pixabay.com

Kana praadimine on üsna lihtne. Võtad tüki kanaliha, kastad selle piima ja muna segusse, rullid jahus ja maitseainetes ning praed pannil, kuni valmib pruun ja krõbe roog – just nagu armastatud kananagitsad igas teises kiirtoidurestoranis.

Aga oota! Ära unusta lisada sortsukest dimetüülpolüsiloksaani, silikoonist valmistatud vahutamisvastast ainet. Seejärel lisa kuhjaga lusikatäis tertsiaarbutüülhüdrokinooni (TBHQ) – keemilist säilitusainet, mis vedelal kujul on tuntud ka süütevedelikuna. Üks gramm seda ainet võib põhjustada iiveldust, oksendamist, vilinat kõrvus, deliiriumi ning lämbumistunnet ning viis grammi on juba surmav kogus.

Nüüd raputa veel juurde vähemalt kolmteist erinevat maisist toodetud koostisainet. Ja loomulikult kasutasid sa pulbristatud kananahka ning mehaaniliselt kondistatud lihamassi kana asemel, eks?

Ükski terve mõistusega inimene ei sööks midagi sellist, ometi tarbivad tuhanded inimesed USA-s neid McDonaldsi kananagitsate näol, mis toidukoha enda sõnul on valmistatud krõbedas tempura taignas paneeritud valgest lihast. Sama toit Inglismaal on madalama kalorsusega ning sisaldab ka veidi vähem keemilisi lisaaineid. Siiski sisaldavad ka seal nagitsad kana umbes 50%, ülejäänu moodustavad maisiderivaadid, suhkur, kergitusained ja veel hulk naftatööstuses kasutatavaid sünteetilisi lisaaineid.

Kõige hirmutavam on see, et tegemist on uue, täiustatud ja “tervislikuma” retseptiga, mis muudeti selliseks 2003. aastal pärast vahejuhtumit, kus grupp ülekaalulisi teismelisi kaebas McDonaldsi kohtusse, süüdistades toidukohta enda kaaluprobleemides. Kuigi tookord jäi võit toidugigandile, sest kohtunik väitis, et kliendid teavad Big Maci ja supersuuruses friikartulite söömise ohtusid, sillutas see teed uutele kohtukaebustele. Nimelt nimetas kohtunik kananagitsaid “McFrankensteini” loominguks ning kahtles, kas kliendid ikka teavad, mida nad tarbivad. Suurim probleem on see, et kananagitsaid püütakse peamiselt turustada just lastele, kellele meeldib nende kuju ja lapsesõbralik suurus.

Kui lihtne on muuta kiirtoidu tarbimise harjumust? Vaevalt et sa tavaliselt spetsiaalselt plaanid kiirtoidukohta külastada. Ikka juhtub see siis, kui oled hilja peale jäänud, väsinud, näljane ja sul on vähe raha. Pead leidma kiiresti midagi hamba alla ja ennäe, sõbralikult särav silt tervitab sind tee kõrval – sõida läbi ja võta süüa. Viis minutit hiljem on sul juba olemas odav ja kõhtutäitev eine. Aga ära lase ennast petta – tõeline hind, mida sa maksad, ei tule mitte sinu rahakotist, vaid sinu tervise arvelt.

Ebatervisliku harjumuse muutmiseks uuri rohkem kiirtoidu koostisosade kohta, planeeri paremini oma toidukordi ning kanna kaasas tervislikke suupisteid. Veena ennast, et kiirtoit on kõige eemaletõukavam toit maa peal ning kahjustab sinu ja su lähedaste tervist. Pärast seda artiklit ei tohiks see väga raske olla.

Kui sul ikka veel tekib isu kiirtoidu järele, siis vaata Manhattani kunstniku “The Happy Meal” projekti, kus ta pildistas kuue kuu jooksul köögikapi peale seisma jäetud McDonaldsi einet. Juba katse teisel päeval ei tundnud kunstniku koerad enam kapil seisva toidu vastu huvi ja kuue kuu möödudes ei olnud see isegi hallitama läinud, vaid omandanud pigem plastikulaadse konsistentsi.

Samasuguseid katseid on teinud ka Karen Hanraham, lisaks tasub kiigata bioonilise burgeri muuseumi.

Allikad: World Truth, Organic Authority

Toimetas Katrin Suik