Mis on antotsüaniin ja miks seda sööma peaks?

19. oktoober 2013 kell 16:03



berries_leadAntotsüaniin on taimedes leiduv flavonoidide gruppi kuuluv bioaktiivne komponent, mis toimib kehas tõhusa antioksüdandina. See annab taimedele värvuse, mis võib varieeruda roosast kuni tumelillani ning seda leidub väga paljude taimede lehtedes, õites ja viljades. Antotsüaniinid kaitsevad närvirakke, võitlevad põletiku vastu ning neil arvatakse olevat isegi õrn valuvaigistav toime. Nende omaduste tõttu aitavad nad ennetada ja leevendada mitmeid vaevuseid nagu näiteks hüperoonia ehk kõrgvererõhktõbi, südameinfarkt, vähk, diabeedi komplikatsioonid, Alzheimeri tõbi ja vananemisega seotud mälukaotus.

 

Kust me saame antotsüaniini?

Baklažaani on nimetatud ka ajutoiduks ning antotsüaniin mängib selles suurt rolli, kuna aitab kaitsta ajurakkude membraani (kesta) lipiidseid osi.

Mustsõstrad on väga head antotsüaniini allikad ning lisaks sisaldavad nad palju teisi kasulikke komponente nagu C-vitamiin ja raud.

Ploomid on mahlakad ja maitsvad antotsüaniini allikad. Mida tumedam ploom, seda rohkem antotsüaniini.

Spargel– on leitud, et lilla spargli sees on ohtralt antotsüaniine.

Jõhvikad, mustikad ja teised metsamarjad. Punased, lillad ja sinised marjad sisaldavad väga palju antotsüaniini lisaks kõigile teistele kasulikele ainetele. Mustikad on peetud maailma kõige kasulikumateks marjadeks ning neid tasub hoolega endale külmkappi varuda.

Banaanid on oma kollasest värvusest hoolimata üllatavalt suure antotsüaniinide sisaldusega.

Punane kapsas sisaldab vähemalt 36 erinevat antotsüaniini varianti.

Viinamarjad ja vein on suurepärased antioksüdantide allikad ning suurem enamus antotsüaniini leidub viinamarja kestas. Kuna valge veini valmistamisel kestasid ei kasutata, siis on punases veinis kõrgem antioksüdantide kontsentratsioon.

Erinevad oad ei tule esimesena pähe, kui antioksüdantidest mõelda. Kuid mitmed liigid, nagu näiteks punased aedoad ja mustad oad, viitavad enda sügava värvitooniga suurele antioksüdantide sisaldusele.

Granaatõunad sisaldavad suurt hulka antioksüdante, millest üks on ka antotsüaniin.

Virsikud, eelkõige punasema viljalihaga virsikud.

Kirsid sisaldavad palju antotsüaniini ning mida tumedam mari, seda suurem antioksüdantide kontsentratsioon. On leitud, et hapukirsis on antotsüaniini kogus suurem, kui murelites.

Veriapelsin – tsitruseliste puhul ei ole antotsüaniin kõige levinum antioksüdant, kuid punase viljalihaga veriapelsinis sisaldub seda rohkelt.

Lisaks nimetatud viljadele leidub antotsüaniini ja teisi antioksüdante veel mitmetes saadustes, nagu näiteks punane sibul, fenkol ehk apteegitill, must riis, peet, kartul, pirn ja hernes. Nende söömine on tervislik ja maitsev viis kaitsta end rea elustiilist tulenevate terviseprobleemide eest. Kes sel aastal veel jääkappi ohtralt marju ei varunud, siis järgmisel aastal tasub seda kindlasti teha, et saaks terve talve enda tervist toetada.

 

Allikad: Natural News, Kliinik, Kaaluabi, Wikipedia

Foto: foodnetwork.com

 

Toimetas Katrin Suik