X

10 eurot =

Ajatu: Tõde, mida munatööstus ei taha, et sa teaksid

1. oktoober 2016 kell 11:23



Chicken-FarmLisaks karusnahafarmidele kannatavad loomad/linnud ka toiduainete tööstuse tõttu… Tänane “Ajatu” ilmus esimest korda 2. jaanuaril 2016.

Kanamunad kuuluvad suure hulga inimeste igapäevasele toidulauale iseenesestmõistetavalt. Kas omletina hommikusöögiks või ühe komponendina küpsetamisel on munad odav ja mugav koostisaine. Munatootjad armastavad välja tuua, et munades on ohtralt vajalikke valke, vitamiine ning kergesti omastatavaid mineraalaineid. Samas ei ole tootjad väga altid avalikkusele täpsemalt tutvustama, millistes tingimustes kanu peetakse. Viimasel ajal on mitmel pool maailmas munatööstuse telgitaguseid valgustatud päris põhjalikult ning avanev pilt on oma julmuses õõvastav. Kas sinu toidulaual olevad munad on toodetud samasugustes tingimustes? Ka Eesti tarbijal on aeg ärgata ja esitada tootjatele küsimus: millise hinnaga munad meie toidulauale jõuavad? Kas me üldse vajame mune oma toidulauale, kui sellega kaasneb nii palju julmust?

 

Kanad on uudishimulikud, sotsiaalsed ja tundlikud linnud. Neil on hästi välja arenenud kommunikatsioonisüsteem ning nende mälu, käitumine ja probleemide lahendamise oskus on võrreldav väikelapse võimetega. Loomade käitumist uuriv teadlane Chris Evans Austraalia Macquarie ülikoolist on selgitanud, et kui ta on konverentsidel esinedes nimetanud kanadele omaseid tunnusjooni, mainimata, mis liigiga on tegu, arvavad inimesed sageli, et ta räägib ahvidest. Looduses moodustavad kanad sõprussidemeid ja sotsiaalseid hierarhiaid, tunnevad oma lähedasi, hoolitsevad oma järeltulijate eest ning naudivad oma keskkonna poolt pakutavaid hüvesid. Tööstustes elavad munakanad ei saa aga oma loomupäraseid tegevusi harrastada ega loomuomadusi arendada.

Oleme harjunud mõtlema, et kanad munevad nagunii, mis siis nende söömises nii valesti olla saab? Kedagi pole tapetud ega nülitud. Tõsiasi on aga see, et tööstuse jaoks on aretatud välja sellised kanatõud, kes munevad mitu korda enam, kui looduse poolt ette nähtud. Munemine on kanale eelkõige paljunemiseks ette nähtud ning looduses elavad kana eellased munevad 12–60 muna aastas. Tööstuse munakanade aastatoodang on 200–300 muna. Eemaldades pidevalt kana pesast munad, reageerib nende keha instinktiivselt enam tootma. Munade tootmine on aga kanale pidev koormus. Naised võivad ehk ette kujutada, mis tunne oleks olla pidevas loote tootmise tsüklis ning kui väsitav ja koormav see tegelikult kehale on.

 

Pideva munemise mõju kana organismile

Muna on loodud selleks, et saaks välja areneda tibu. Seetõttu võtab selle munemine kana kehast väga palju vajalikke toitaineid ja vitamiine, eriti kaltsiumi, mis on vajalik koore moodustumiseks. Aastaseks munatoodanguks kulub kanal kaltsiumi üle 30 korra rohkem, kui on tema enda luustiku kaal. Seetõttu on munakanade hulgas levinud liighaprad luud ja kaltsiumipuudusest tingitud krambid. Munakollase jaoks vajalike koostisosade tootmise tõttu on kana maks pidevalt ülekoormatud, mis tingib sagedasti esinevad maksahaigused. Hüperaktiivne reproduktiivsüsteem toob omakorda kaasa mitmeid haigusi, mis on kanadele väga kurnavad ja piinarikkad, põhjustades sageli enneaegset surma.

 

Tööstusekanade lühike ja piinarikas elu

Tööstuste munakanade elu algab julmalt ning jätkub veel julmemalt. Igal aastal sünnib inkubaatorites sadu miljoneid tibusid, kellest pooled on tööstuse jaoks väärtusetud isased tibud. Munakanade tõusordi kuked ei kasva piisavalt kiiresti, et nad lihatööstuse jaoks kasumlikud oleks. Seetõttu nad kas jahvatatakse elusalt hakklihaks või visatakse lihtsalt prügikotti, kus nad aeglaselt surnuks lämbuvad. Emaste tibude elu võib olla veidi pikem, kuid see ei ole tingimata nende õnnistus, sest nende elutingimused on julmad.

USA-s veedab enamik tööstuste munakanasid kogu oma elu pisikestes võrepuurides, mis on üksteise otsa laotud suurtes pimedates laohoonetes. Ühes puuris on kuni kümme kana ning ruumi ei ole niigi palju, et saaks tiibu sirutada. Puuride võrepõrandad kahjustavad kanade jalgu ning tingivad selle, et väljaheited pudenevad alumistele kanadele otse peale. Stressi tõttu langevad kanadel välja suled. Ühes laohoones on sageli enam kui 120 000 kana. Nii suur hulk saastet tekitab toksilise gaase, eriti ammoniaaki, mille tõttu on põletikulised infektsioonid kanade hulgas väga levinud.

Miks kanu nii ebanormaalsetes tingimustes peetakse? Vastus on lihtne – kasum. Kümnete tuhandete kanade jaoks veidikenegi paremate tingimuste võimaldamine toob tootja jaoks kaasa suuri kulutusi ega suurenda tingimata kasumit.

 

Vigastamine ja näljutamine – tööstuses tavapärane praktika

Kõikides munatööstustes, isegi vabapidamisel ja mahekanade puhul, on tavapäraseks praktikaks nokkade kärpimine lõikamise või kõrvetamise teel. Kana nokk on kompleksne funktsionaalne organ, millel on ulatuslik närviteede võrgustik. Noka kärpimine põhjustab mitmeid anatoomilisi, füsioloogilisi ning biokeemilisi muutusi kahjustatud kudedes. Valu tõttu loobuvad paljud linnud toidust ja veest ning surevad selle tõttu. Teiste puhul on täheldatud mitmeid ägeda valu ja stressi tundemärke nagu loidus, vähenenud sotsiaalsus, pikem uni. Miks nokka kärbitakse? See ennetab kanade loomulikku stressireaktsiooni – oma sulgede väljanokkimist. Seetõttu säilib kanadel mõningane “kaubanduslik välimus“, mis võimaldab neid müüa peale munemisperioodi lõppu lihatööstusele. Lisaks ennetab nokkade kärpimine võimalust, et kanad toitainete puuduses omaenda mune sööma hakkaks – need munad on müügiks mõeldud.

USA-s on ka üsna tavaline tööstuse praktika munade tootmise suurendamiseks kanu näljutada. 8–12 kuud peale munemisperioodi algust hakkab toodang vähenema ning selle suurendamiseks kasutatakse kanade kehade šokeerimist näljaperioodidega. See tähendab 5–18 päeva pikkust perioodi, mil kanu hoitakse ilma vee ja toiduta pimedas ruumis. Sellisest kohtlemisest tekkinud šoki tõttu tekib kanadel uus intensiivne munemisperiood, mis tööstuse jaoks on suurepärane lahendus – ei mingit kulu sööda peale mitme nädala vältel ning selle järel suurenenud toodang.

Nagu kõikide farmiloomade puhul, ei laiene kanadele USA-s loomakaitseseadus ning Eestiski lähtuvad linnufarmidele kehtestatud reeglid eelkõige sellest, et tööstused ei peaks kanade elutingimuste tagamisel liiga palju kahju kannatama. Looduses võib kana elada üle kümne aasta, tööstuses kurnatakse kanadelt viimanegi piisk elujõudu 1,5–2 aastaga, mille järel saadetakse nad tapamajadesse. Tapamajades riputatakse kanad veel elusana jalgupidi üles, lõigatakse nende kõrid läbi või surmatakse kuuma vee abil. Munakanade lihast valmistatakse kanalihatooteid, mille puhul liha kvaliteet ja väljenägemine on teisejärgulise tähtsusega. Need kümned tuhanded kanad, mis on liiga viletsad ega sobi tapamajja saata, hävitatakse muul moel. Näiteks elusalt purustamismasinasse sattudes või gaasi abil. Purustamismasinas jahvatatud kanadest saab sageli loomasööt teiste liikide või omaenda liigikaaslaste jaoks.

vaesed tibud

 

Munatööstuse mõju keskkonnale

Munade tootmine toiduks ei ole keskkonna jaoks sugugi säästlik tegevus. 1 kg munade tootmiseks kulub 3 kg teravilja. Selle teravilja kasvatamiseks kulub puhast vett, mille varud paljudes maailma piirkondades on niigi napid. Nagu arvata võib, tekib sadade miljonite kanade pidamisel väga palju väljaheiteid. Looma- ja linnufarmide tekitatav saastekahju keskkonnale on väga suur probleem. See on saastanud kümneid tuhandeid kilomeetreid jõgesid ning põhjavee allikaid üle terve maailma.

Suured kanafarmid ei saa kasvatada miljoneid kanu ülikitsastes stressirohketes tingimustes ilma neile rutiinselt antibiootikume söötmata. Kanadele söödetud tuhandetest tonnidest antibiootikumidest jõuab umbes 80% nende väljaheidetesse ning sealt omakorda loodusesse. Antibiootikumide ülekasutamine tekitab teadupärast antibiootikumiresistentseid baktereid, mida ennustatakse järgmise suure kriisi põhjuseks kogu maailma tervishoiusüsteemi jaoks. USA geoloogilised uuringud on leidnud peaaegu pooltest testitud veekogudest 14 tüüpi antibiootikume, mida kasutatakse nii loomakasvatuses kui ka inimeste ravis.

USA-s on probleeme toonud ka see, et kanade jõusööt sisaldab arseeni, mis lindude ainevahetuses täielikult ei kao. Arkansase linnas, milles on riigi suuruselt teine kanafarm, jätkub kohtulahing, milles enam kui 100 inimest said arseenimürgituse tõttu verehaigused ning väga haruldast tüüpi vähivormid. Arseen sattus inimeste toidusse seetõttu, et kanadele söödeti antibiootikumina anorgaanilist arseeni ning hiljem kasutati nende samade kanade väljaheiteid toidutaimede väetisena.

 

Kuidas on lood Eestis?

Eesti munatööstuste olude kohta on väga vähe infot. Talleggi kodulehelt on võimalik leida väga põhjalik ülevaate selle kohta, miks peaks mune sööma, lubadused toiduohutuse, keskkonna säästmise ja töötajate heaolu osas, kuid kanade elutingimuste kohta on infot ülinapilt. Ainus, mida selles osas välja tuuakse, on AHHAA keskusega koostöös läbi viidav projekt, mille käigus tutvustatakse tibude koorumist inkubaatorites. Lisaks on lühike lõik “Kogu tõde munadest”, milles väidetakse, et alates 1. jaanuarist 2012 on “kanade tulevik helge“, viidates uutele kehtima hakanud munade tootmise reeglitele. Nende reeglite kohaselt peab kanal olema 750 ruutsentimeetrit puuripinda, 15 cm õrt ja kui nende puuri põhjaks on võrk, siis peab traadi läbimõõt olema vähemalt 2 mm. Võrreldes varem kehtinud reeglitega või USA kanafarmidega, on see kahtlemata areng paremuse suunas, kuid siiski ei saa selliseid tingimusi mitte kuidagi võrrelda sellega, mida kanad tegelikult oma loomulikuks elukeskkonnaks vajaksid. Talleggi turundusjuht võrdles seda muutust 2012. aastal “kolimisega Lasnamäe korterist Viimsi ridaelamusse“ ning viitas ka sellele, et jätkamaks tarbijatele soodsa hinnaga munade müümist, tuleb need lihtsalt importida teistest riikidest, kus kanade pidamise tingimused nii suuri kulutusi kaasa ei too.

Meediast on võimalik leida fotosid Eesti vutimunatootmiste kohta, millelt on näha, et vutifarmides ei erine lindude elutingimused oluliselt USA kanafarmidest: linnud on mitmekesi pisikestes puurides ning ühelt pildilt on näha, kuidas vutti riputatakse jalgupidi masina külge. Linnu talu nime kandva kanafarmi kodulehelt on võimalik leida infot nende toodete kohta ja näha pilte tootmishoonetest väljastpoolt. Mitte sõnagi ei ole peetud vajalikuks mainida kanade elutingimuste kohta.

Ehk üks ausamaid ja läbipaistvamaid ülevaateid kanade elutingimuste kohta on leitav Pihlaka talu kodulehelt, kus nenditakse muu hulgas: “Kindlasti elavad meie kanad õnnelikku kanaelu. Kahju, et tänapäeval peab enamik kanu inimeste ahnuse tõttu elama puurides piineldes. Ainult mõni protsent kanadest saab oma elu elada normaalsetes tingimustes.“

Oma kanade elutingimusi ei pelga avaldada ka Sepa mahetalu Pärnumaal.

 

Kas munad on tervislikud?

Munade söömist on erinevate uuringute põhjal seostatud südame-veresoonkonna haiguste, diabeedi ja vähiga. USA-s on keelatud mune reklaamida “tervisliku“ või “turvalise“ toiduna. Ebapiisavalt küpsetatud munad on üks peamisi salmonella nakkuse allikaid ning haigusepuhangud on puudutanud paljudel kordadel tuhandeid inimesi. Tööstused väldivad nendel juhtudel küsimustele vastamist või vastutuse võtmist.

Sarnaselt mitmete teiste tootmisharudega on munatööstus USA-s saanud riigilt heldeid toetusi, mis on võimaldanud neil kontrollida meediat, teadus- ja õppetööd, veenmaks inimesi enam mune tarbima. Munade reklaamimiseks kulub igal aastal 10 miljonit dollarit. Need reklaamid muutuvad iga aastaga aina nutikamaks ja paremaks, aga neid vaadates ei tasu unustada, et sarnaselt liha- ja piimatööstusega on munatööstus orienteeritud kasumile. Nende huvides ei ole sinu tervis, vaid enda müüginumbrid.

 

Kas mahe- ja vabapidamisel kanade munad on lahendus?

Kindlasti on väiketalusid, kus kanade elutingimused on tõesti nii lähedased looduslikele kui kodulindude puhul võimalik. Aga suur hulk niinimetatud vabapidamisel kanade farme ei erine reaalsuses väga oluliselt puurikanade pidamisest ning on väga kaugel kanadele loomulike elutingimuste tagamisest.

Näiteks vabapidamisel kanade puhul peab Eestis kehtivate nõudmiste kohaselt olema vähemalt 1 pesa 7 kana kohta, rühmapesade kasutamisel vähemalt üks ruutmeeter pesapinda 120 kana kohta, 15 cm õrrepinda kana kohta, mitte rohkem kui üheksa kana ruutmeetri peale ja 1000 kana kohta viis väljapääsuava jooksuaeda. Jooksuaia suurus ei ole sätestatud, määruses on kirjas vaid, et see peab olema kaitstud ilmastikuolude ja kiskjate eest.

Valdava enamiku õrrekanade ja vabapidamisel kanade pidamise kurb reaalsus on see, et neil ei ole piisavalt ruumi, värsket õhku ega võimalust loomulikuks liigiomaseks käitumiseks. Ning igasuguses kanafarmis, olenemata lindude elutingimustest, on eelkõige eesmärgiks ikkagi kasum.

Oleme võtnud teise liigi reproduktiivsüsteemi ning kasutame seda enda mugavuse ja harjumuste rahuldamise eesmärgil. Oleme orjastanud ühe liigi ning kui nende kehalised funktsioonid ei täida enam meile sobivat eesmärki, viskame nad prügina minema. Igasugune munatööstus on vägivald ja elava olendi ekspluateerimine. Munatööstus on sama halastamatult julm nagu liha- ja piimatööstus.

 

Mida sa saad teha?

Kõige lihtsam lahendus on munade tarbimisest lihtsalt loobuda ning asendada need taimsete toiduainetega. Kuidas toitudes asendada mune, võid lugeda näiteks siit või siit.

Kui munadest loobumine tundub sulle praegu vastuvõetamatu idee, siis otsi viise, kuidas lõpetada suurfarmide julma tootmise toetamine. Otsi mõni väiketalunik, külasta tema talu ja veendu oma silmaga, kuidas seal kanu peetakse ning eelista kvaliteeti kvantiteedile. Nõua suurtööstustelt enam infot ja läbipaistvust kogu nende tootmisprotsessi kohta. Mida tehakse isaste tibudega? Kuidas hukatakse oma munemisperioodi lõpetanud linnud? Küsimusi on palju, vastuseid kahjuks napib. Sinu hääl ja sinu rahakott loevad – kasuta neid sel moel, et vähendada maailmas julmust.

 

 

Vaata lisaks: Munakanade pidamise nõuded Eestis;

Organisatsiooni Mercy for Animals salajane uuring farmikanade elutingimuste kohta:

 

Allikad: Erin Januse Youtube´i kanal, Collective Evolution, PETA, New York Daily News, Veterinaar- ja Toiduamet

Fotod: embracinghealthblog.com, ekraanikuva

 

Toimetas Katrin Suik