Ajatu: 13 väikest muutust, mis mõjutavad su elu olulisel moel

10. september 2016 kell 10:08



18dyiv54quc3njpgAvaldame aeg-ajalt oma 6500-st artiklist mõningaid pärleid uuesti lugemiseks. Tänane “Ajatu” ilmus 7.detsembril 2015.

Vahel vajame oma ellu uute tuulte toomiseks väga väikesi muutusi. Kõik suured otsused ja teod on alguse saanud esimesest sammust. Detsember on aeg teha möödunud aastast kokkuvõtteid ning hakata seadma sihte uueks aastaks. Vahel on toimiva uue aasta lubaduse võtmeks see, et tegemist on käegakatsutava lihtsa eesmärgiga. Harvardi neuropsühhiaater Jon Lieff on pannud kirja mõned viisid, kuidas väikesed muutused võivad aidata meie elus suuri muutusi kaasa tuua.

 

Uni on olulisem, kui me sageli tunnistame. Inimene veedab olulise osa oma elust unenägusid nähes ning kuigi vahel näib, et paljud tegevused on olulisemad kui uni, ei tasu siiski ühte oma esmast põhivajadust kiire elutempo ohvriks tuua. Seega on esimene oluline asi, mida enda heaks teha saad:

 

1. Võta piisavalt aega une jaoks

Une ajal puhastub ajurakkude vaheline ruum üleliigsetest ainevahetuse jääkidest ning paraneb ja korrastub mälu. Seetõttu näiteks ei ole eksamiks õppides mõistlik öö läbi üleval olla ja õppida. Selle asemel tee intensiivne õpisessioon õhtul ja mine mõistlikul ajal magama, muidu ei suuda aju õpitut efektiivselt taasesitada. Aju tervise jaoks on piisav ööuni kriitilise tähtsusega. Kui mitu tundi sinu jaoks piisav on, see on inimeseti veidi erinev ning muutub ka aastaringi vältel.

 

2. Tee uinakuid

Lisaks piisavale ööunele tasub ka päeva jooksul võtta aeg maha ja enda ajule puhkust võimaldada. Uinakute tegemine parandab mälu ja loovust. See aitab uusi ideid konsolideerida ja infokilde omavahel tervikuks liita. Kui sul ei ole tööpäeva keskel võimalik lausa uinakut teha, siis võta vähemalt aeg maha mõneks hetkeks, et lihtsalt unistada – ka see aitab loovusele kaasa.

Keha ja vaimu põhivajaduste eest hoolitsemine peaks kuuluma meie kõigi esmaste prioriteetide hulka. Enda vajaduste prioriseerimine ei ole egoistlik ega enesekeskne – see on olulisem kui miski muu. Sina ise oled ainuke inimene, kellega pead terve elu koos veetma. Mitte ükski partner, laps ega töö ei anna garantiid, et nad 30 aasta pärast veel sinuga on. Aga sinu keha ja vaim peavad sinuga terve elutee vastu pidama. Tee nii, et see rännak oleks meeldiv, mitte pidev kannatuste rada.

Selleks, et enda eest hoolitsemine saaks igapäevaselt loomulikuks:

 

3. Kujunda harjumus regulaarselt tervisespordiga tegeleda

Kui on üldse olemas imeravim kehalise ja vaimse tervise parandamiseks, siis on see mõistlik liikumisharjumus. Inimene ei ole loodud paigal istuma. Liiga palju ja liiga vähe sporti võivad mõlemad saada kehale kahjulikuks – piisav hulk liikumist on nii keha kui ka mõistuse funktsiooni säilitamiseks olulise tähtsusega. On üldteada, et liikumine soodustab uute ajurakkude ning nendevaheliste ühenduste teket, ent üsna hiljuti leiti selge seos, et aju on eriti vastuvõtlik uutele ideedele ja infole mõned tunnid pärast tervisespordiga tegelemist.

 

4. Toidul on oluline mõju nii keha kui ka aju tervisele

Tugevalt rafineeritud toitude, liigse suhkru ja sünteetliste koostisainetega toidule reageerivad nii meie hormoonid kui ka närvisüsteem sama intensiivselt nagu sõltuvusainetele. See viib tasakaalust välja ainevahetuse terves kehas, kaasa arvatud ajus. Sa oled see, mida sööd – toitu täisväärtuslikust ja värskest toidust ning väldi jooksu pealt kiiresti rämpstoidu ampsamist.

Mahatma Gandhile omistatakse ütlust „Sinu uskumustest saavad sinu mõtted, sinu mõtetest saavad sõnad, sinu sõnadest teod, sinu tegudest harjumused, sinu harjumustest väärtused, sinu väärtustest saatus.“ Kõik algab sellest, mis toimub sinu peas. Muutes teadlikult oma mõttemustreid, võid liigutada mägesid – nii metafooriliselt kui ka reaalselt.

 

5. Õpi teadlikult oma mälestusi muutma

Mälu ei ole püsiv ja muutumatu. Mälestused muutuvad veidi iga kord, kui me neid uuesti meenutame. Seetõttu on traumaatiliste mälestuste mõju emotsioonidele võimalik mõjutada 24 tundi peale selle mälestuse “taaslaadimist”. Sel moel on võimalik ka kõige valusamatele mälestustele tuua sisse neid leevendavaid noote. Tuues esile vanu ebameeldivaid mälestusi, püüa viia tähelepanu kese sellele, et tunda enda väärtust inimesena ja leida üles sind ümbritsevate inimeste hoolimine.

 

6. See, mida mõtleme ja millele keskendume, muudab reaalselt meie aju

Pikka aega arvasid teadlased, et peale lapseeast väljakasvamist aju areng lõpeb – sellest saab staatiline piiratud võimetega organ. Samuti usuti, et geneetika on meie saatus, mida ei ole võimalik muuta. Kuigi on tõsi, et meie geenid on meile kaasa antud, siis see, kuidas need avalduvad, sõltub väga suurel määral sellest, mida me elu vältel kogeme – meie valikutest ja ellusuhtumisest.

Neuroplastilisus on termin, mis annab palju lootust ajukahjustusega patsientidele, kuid mõjutab ka tervete inimeste elu. See tähistab aju võimet oluliselt muuta seda, millised aju osad milliseid funktsioone toetavad, muutusi, mis leiavad aset närvirakkude vahelistes ühendustes ning isegi uute ajurakkude väljaarenemist. Need muutused leiavad aset iga päev ja kinnistatakse igal öösel. Seega see, kuidas me oma aju kasutame – mida me mõtleme, õpime, millele keskendume ja mida teeme, muudab pidevalt ja reaalselt meie aju struktuuri tuleviku jaoks.

Mõnedel tegevustel on aju plastilisusele suurem mõju kui teistel. Üks neist on näiteks muusika õppimine, mis suurendab võimekust ka teiste ainete omandamiseks.

 

7. Üksildus on su immuunsüsteemi jaoks väga halb – leia aega suhete toitmiseks

Lühiajaline stress võib olla abiks õppimisprotsessidele ning ei kahjusta tingimata immuunsüsteemi. Pikaajaline stress aga põhjustab kehas põletikulisi protsesse ja nende tagajärjel haigusi. Eraldatus ja üksildus mõjutab immuunsüsteemi väga tugevalt ning suurendab kehas põletikke. See ei tähenda, et peaksid päevad läbi inimeste seltsis viibima, kuigi see ei ole võib-olla sulle loomuomane. Võtmeks on teisest inimesest hoolimine, olenemata sellest, kas te viibite pidevalt koos või mitte. On leitud, et vangis viibivate inimeste tervis oli parem, kui neil oli lähedasi ja kalleid inimesi. Hoolimata sellest, et nad ei saanud nendega pidevalt koos viibida, ei kannatanud nende kehaline tervis ega immuunsüsteem selle tõttu.

 

8. Ole helde ja toeta oma kogukonda

Immuunsüsteem ei saa kasu mitte ainult lähedaste sõprade ja pereliikmetega suhtlemisest, vaid ka oma kogukonna toetamisest ja heldekäelisusest. On teaduslikult tõestust leidnud, et hoolimine inimestest, mitte asjadest, toob kaasa kasu immuunsüsteemile. Ühes uuringus leiti, et ühiskondlikult kasulik töö toob kaasa õnnetunnet, mis omakorda vähendab võimalust põletike tekkeks kehas. Sama mõju ei ole aga näiteks teistel tegevustel, mida arvatakse toovat õnnetunnet, nagu poodlemine või reisimine.

 

9. Usu enda võimesse kogeda erilisi kogemusi ning omada erilisi andeid

On leitud, et virtuaalreaalsuse seadmete abil on igal inimesel võimalik saada kehavälist kogemust. Vaimseid ja religioosseid erilisi kogemusi on võimalik esile kutsuda mitme meetodi abil. On isegi juhtumeid, mil inimese eriti kõrge võimekus mingis valdkonnas avaldub peale ajukahjustust või magnetilist/elektrilist ajustimulatsiooni. Selle põhjuseks peetakse asjaolu, et ühed ajuosad suruvad teiste piirkondade aktiivsust alla – kui see mehhanism katkeb, siis avalduvad uued võimed. See aga tähendab, et meis kõigis on peidus mitmed erilised võimed, need ei ole lihtsalt saanud võimalust avalduda. Mida sellest järeldada? Ära piira oma võimalikke oskusi oma uskumustega.

 

10. Tea, et loomad on palju intelligentsemad, kui teadlased seda arvavad

Need, kes puutuvad igapäevaselt loomadega kokku, teavad seda niikuinii. Ka väga väikese ajumahuga loomadel ja lindudel on täheldatud väga kõrget tunnetuslikku taset. Näiteks sisalikel ja lindudel on suurepärane mälu, sotsiaalne intelligentsus ning oskus kasutada tööriistu. Lindudel on väga arenenud suhtlussüsteem ning nad näitavad oma käitumisega välja leina. Võib-olla kõige erilisemad on mesilased ja teised sotsiaalse eluviisiga putukad, kes hoolimata oma imetillukesest ajust näitavad välja teadmisi sümboolsest keelest, abstraktsetest kontseptsioonidest, iseenesele ravi leidmisest, matemaatiliste probleemide lahendamisest ning kaleidoskoopilisest visuaalsest mälust.

Teadmine sellest, kui intelligentsed loomad, linnud ja putukad tegelikult on, muudab meid loodetavasti kaasatundlikumaks ning empaatilisemaks kõigi eluvormide suhtes, eriti nende suhtes, kes meist sõltuvad. Selle teadmise abil saame ehk muuta viise, kuidas meie ühiskond loomi kuritarvitab ja hukkab.

 

11. Loodus on meie laiendatud perekond

Intelligentsus eksisteerib looduses kõigis eluvormides – peale loomade ka taimedes ning isegi ainuraksetes ja mikroobides. Taimedel on oskused langetada otsuseid, suhelda, planeerida tulevikku ning neil on isegi matemaatilised võimed. See teadmine aitab meil suhtuda suurema hoolivusega meid ümbritsevasse keskkonda ja võtta kasutusele uusi keskkonnasõbralikumaid harjumusi. Pea meeles – kõik suured muutused saavad alguse väikestest sammudest.

 

12. Võta aega looduses jalutada

Looduses jalutamine on positiivse mõjuga nii ajule kui üldisele tervisele. See on nagu vaimne paastumine või puhastumine, mis aitab kõrvaldada üleliigse ja ebameeldiva ning teha ruumi uute värskete positiivsete kogemuste jaoks.

 

13. Sul on vaba tahe, kasuta seda!

Iga otsus, mille me elus vastu võtame, on meie oma valik. Kas meile meeldib seda tunnistada või mitte. Iga kord ei ole need otsused aga tehtud teadlikult. Tahet ja teadlikkust on vaja treenida. Suurem osa meie peas toimuvast on mitteteadlik, kuid see mõjutab pidevalt meie keha. Mõned teadlased püüavad meid panna uskuma, et inimaju on vaid robotit juhtiv arvuti. Kui sa ei tee püüdlusi olla enam kohal ja teadlik oma peas toimuvast ja selle tagajärgedest, siis toimidki autopiloodil robotina.

Meedia ja ühiskond pommitab meid 24/7 tohutu hulga soovitustega. On lihtne nende ohvriks langeda ja nende põhjal tegutseda. Ebatõesed kuulujutud võivad mõjutada seda, kuidas me kellestki mõtleme, negatiivne info loob negatiivse mõtlemise ning see omakorda immuunsüsteemi probleemid. See on ebateadliku käitumise tagajärg.

Teadlik vaba tahe eksisteerib, kuid see tuleb leida ja seda tuleb treenida. See on nagu uus lihas, mis saab seda enam tugevaks, mida enam seda treenida. Täna tehtud valikute ja käitumisega treenime ennast tulevikus aset leidvate olukordade ja otsuste jaoks. Vaimsed praktikad, nagu näiteks meditatsioon aitavad meil tugevdada teadlikkuse taset ja võimet ise oma elu puudutavaid otsuseid langetada. Lisaks on sellel suur hulk erinevad positiivseid mõjusid nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele. Ole kohal, ole teadlik ja usalda enda sisehäält. Võta vastutus selle eest, et sinu täna tehtud valikud mõjutavad sinu homset ning tee need valikud lähtudes armastusest, mitte hirmust.

 

Allikas: MindBodyGreen

Foto: lifehacker.com

 

Toimetas Katrin Suik

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.