Foto: Alexander Mils/ pexels.com

Paastumine on tava, mida on religioossetel või tervislikel põhjustel kasutatud juba aastatuhandeid keha ja vaimu puhastamiseks. Paastumist on mainitud nii Vanas Testamendis, koraanis kui ka paljudes teistes religioossetes tekstides. Ka vanad eestlased paastusid vastlapäevast lihavõteteni. Tänapäeva teadlased on paastumise mõju uurides leidnud, et see võib olla märksa suurema ravitoimega komme, kui me seni arvanud oleme. Neuroteadlane Mark Mattson toob välja, et see võib oluliselt vähendada Parkinsoni ja Alzheimeri tõve riski.

Artikkel ilmus Telegramis esmalt mais 2018.

Mark Mattson on neuroteaduse professor Johns Hopkinsi ülikoolis ning endine neuroteaduste labori juht USA riikliku vananemise instituudi (National Institute on Aging) juures. Teda peetakse närvisüsteemi plastilisuse aluseks olevate raku- ja molekulaarsete mehhanismide valdkonnas üheks maailma juhtivaks teadlseks ning tema panus Alzheimeri ja Parkinsoni tõve, amüotroopse lateraalskleroosi ning teiste närvisüsteemi haiguste mõistmisse, ennetamisse ja ravisse on märkimisväärne. Mattson räägib sageli sellest, kuidas paastumine aitab ennetada närvisüsteemi haigusi, leevendada nende sümptomeid ning pikendada eluiga.

Pane kahvel käest

2014. aastal kõneles Mattson Johns Hopkinsi ülikoolis korraldatud TEDx konverentsil oma teadustööst, tuues välja põhjendused, miks on paastumine ajule hea. Ta esitas küsimuse, miks me arvame, et normaalne toitumine tähendab kolme toidukorda päevas ja suupisteid vahepeal. Toiduainetööstus saab kahju sellest, kui inimesed jätavad toidukordi vahele või paastuvad sootuks. Seega ei ole vähem söömise kohta tehtav teadustöö nende huvides. Sama lugu on farmaatsiatööstusega – kui paljude terviseprobleemide leevendamine on nii lihtne, lihtsalt pane kahvel käest ja tee veidi sporti, siis jääb saamata terve hulk raha, mis kuluks ravimite peale.