Mesilased ja lilled suhtlevad elektrivälja abil

8. mai 2013 kell 15:34



a3aa56fd7ad19b4d6436f0234c119e32

Mesilased ja lilled suhtlevad omavahel saadaval oleva õietolmu hulga ja kvaliteedi osas, kasutades bioelektromagnetismi. Bristoli ülikooli teadlaste hiljuti avaldatud uuringus paigaldasid teadlased elektromagnetvälja detektorid lillede tolmukatesse, et jälgida, kas nii lille kui ka mesilase poolt väljastatavad elektrisignaalid toimivad kommunikatsioonivahendina. Samuti jälgisid nad mesilaste käitumist, leides selles nii mõndagi huvitavat. 

 

Teadlased avastasid, et lilled annavad mesilastele teada, kui palju õietolmu neil alles on, kas mõni teine mesilane on neid hiljuti külastanud ning mis tüüpi lilled nad on. Lilled ja mesilased suhtlevad edukalt ja see aitab mesilastel oma tööd teha.

 

Loodus on aus

Loodus on väga aus ning lill „teab“, et mesilane ei külasta teda, kui tal ei ole pakkuda õietolmu või -nektarit. Seetõttu kasutavad nad elektromagnetiliste signaalide abil julgustamist lisaks erksatele värvidele, eksootilise kujuga õielehtedele ja lõhnale – nad on alati väga ausad selle osas, mida neil pakkuda on.

Taimedel on nõrk negatiivse laenguga elektriväli ja mesilased omandavad lennates positiivse laenguga välja. Kui laenguga mesilane läheneb lillele, siis potentsiaalide vahe on nõrk, aga nende jaoks siiski tuntav. Lillele maandudes muudab mesilane ka lille elektrilist potentsiaali mitmeks minutiks.

Uurijad leidsid ka, et mesilased suudavad eristada erinevat tüüpi lilli nende elektrilise välja põhjal. Praegu ei ole selle elektrilise mehhanismi olemus veel päris selge, kuna teadlased ei tea täpselt, mil moel lilled ja mesilased tuvastavad elektrivälja. Arvatakse, et elektrostaatiline laeng liigutab nende kehal olevaid karvu samal moel nagu inimese juuksed „kleepuvad“ elektrostaatilise laengu abil näiteks vana tüüpi teleriekraani või õhupalli külge.

„Lillede ja mesilaste kooseksistentsil on väga pikk ja mõlemale poolele kasulik ajalugu, seega ei tohiks olla üllatav, et inimesed teevad selle kommunikatsiooni kohta ikka veel uusi avastusi,“ ütles uuringut juhtinud professor Daniel Robert.

 

Allikad: Guardian, Natural Society

Foto: examiner.com

 

Toimetas Ksenia Kask