Aastaga on seaduseks saanud kolm Rahvakogu ettepanekut, sealhulgas petitsiooniseadus

6. aprill 2014 kell 18:43



00Aasta jooksul pärast eelmise aasta 6. aprillil toimunud rahvakogu arutelupäeva on 15 toonasest riigikogule tehtud ettepanekust seaduseks saanud kolm ning osaliselt ellu viidud või ellu viia lubatud veel neli. Märtsis võeti vastu petitsiooniseadus ehk seadusemuudatused, millega kohustatakse parlamenti arutama rahva esitatud petitsioone.

 

Aasta alguses otsustas riigikogu vähendada erakonna asutamiseks nõutavat liikmete hulka ja valimistel osalemise kautsjonit, samuti karmistati karistusi keelatud annetuse vastuvõtmise eest, laiendati erakondade rahastamise järelevalve komisjoni volitusi ning suurendati valimiskünnise alla jäänud erakondade riigipoolset rahastamist. Märtsis võeti vastu seadusemuudatused, millega kohustatakse parlamenti arutama rahva esitatud petitsioone.

Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus reguleerib riigikogule üleantava kollektiivse pöördumise esitamise ja menetlemise korda. Kollektiivse pöördumise esitamiseks riigikogule tuleb koguda vähemalt 1000 toetusallkirja. Seaduse väljatöötamisel arvestati 2012. aasta lõpus presidendi ellukutsutud Rahvakogu ettepanekuga rahvaalgatuse seadustamiseks.

Seni oli Eestis reguleeritud üksikisikute pöördumisele vastamise kord ja rahvahääletus, kuid puudus vahelüli ehk grupi ettepaneku tegemise ja menetlemise kord – puudus niinimetatud kollektiivse pöördumise ehk petitsiooni regulatsioon.

 

Petitsiooniseadus on oluline samm rahvaga arvestamisel

E-Riigi Akadeemia programmijuht Liia Hänni peab ülalmainitud otsustest kõige olulisemaks just petitsiooniõigust. “Ühiskonnale oluliste teemade tõstatamine ei ole enam valitsuse, erakondade ja poliitikute monopol, vaid seda saame me kõik kodanikena teha. Seadus nõuab, et leiaksime endale vähemalt tuhat mõttekaaslast, aga see ei ole kindlasti üle jõu käiv künnis, arvestades, kui võrgustunud on Eesti ühiskond,” märkis Hänni.

Vabaühenduste liidus EMSL töötava Urmo Kübara arvates lasid poliitikud rahvakogu järel käest võimaluse oluliselt avaliku võimu ja kodanike koostööd tugevdada. “Rahvakogu ajal oli selgelt tunda inimeste valmidust panustada ja seda mitte ainult valjuhäälsete nõudjatena, vaid kaasamõtlejatena. Kahjuks ei soovinud riigikogu seda abikätt vastu võtta ning eelistas jääda oma tavapäraste suletud menetlusprotesside ja pigem tõrjuva hoiaku juurde,” ütles Kübar.

Kübar peab rahvakogu kõige olulisemaks tulemuseks seda, et sellega näidati Eestis esmakordselt nii suures mahus kätte viis, kuidas ühiskonnale oluliste küsimuste arutellu saab sisukalt kaasata korraga nii huvirühmi, eksperte kui ka avalikkust.

Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seadust  518 SE saad lugeda siit.

 

Allikad: ERR, Riigikogu

Foto: ekraanikuva

 

Toimetas Ksenia Kask