Drooniga pihta saanud Auvere elektrijaama korsten. Foto: Sergei Stepanov/ERR

Kolmapäeval tabas uudiste kohaselt Venemaa suunalt tulnud droon Ida-Virumaal asuva Auvere elektrijaama korstent. Hiljem selgus, et tegu oli Ukraina drooniga, mis oli teel Venemaale. Mõned droonid olid lennanud ka Leetu, Lätti ja Läänemerre. “Kui Ukraina käitub oma liitlaste suhtes nii hooletult, siis kui kaua me neid sini-kollaseid siin lehvitame,” küsib Telegrami lugeja. Küsimusi saabus meile teisigi.

Mõned küsimused, mis vajaksid vastuseid:

• Mis oli 25. märtsil kell 3.43 Auvere elektrijaama korstent tabanud lahingdrooni lennutrajektoor ning kus kohast see (ja teised droonid) õhku tõusid?
• Kas Venemaa ründamiseks kasutati Balti riikide õhuruumi ja kas valitsused olid sellest teadlikud?
• Kas Eesti valitsus ja kaitsevägi saavad käsi südamel öelda, kui kui järgmine kord mõni lahingdroon meie riiki “ära eksib”, siis läheb sama õnnelikult? Mis juhtub siis, kui korstna asemel jääb ette inimene?
• Miks saatis ohuteavituse süsteem EE-ALARM saatis kolmapäeva hommikul kell 8.43 üle Eesti mobiiltelefonidesse teavituse: “Kaitsevägi: Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tõttu on piirkonnas kaasnev droonioht. Kui näete, varjuge ja helistage 112. Lisainfo KRIIS.EE ja 1247.” Droon oli lennanud 5 tundi varem. Kaitseväel pidi olema selleks ajaks selge, et otsest ohtu pole. Kui sõjaolukord puudub, siis kas riigi ametlik sõnum ei peaks hirmu asemel sisestama rahu?

Ja siis veel mõned lisaküsimused:

• Kui kaua Eesti veel sini-kollaseid lippe lehvitab?
• Kui kaua veel mängib ERSO iga-reedese kontserdi alguses Ukraina hümni? Ja kui mitu korda on alates märtsist 2022 Estonia kontserdisaalis, Eesti Riiklik Sümfooniaorkestri esituses kõlanud Ukraina hümn ning kui mitu korda Eesti hümn?

Nagu ikka soovitab Telegram oma lugejatel vähem uudiseid vaadata ja kuulata.

Küsimusi esitasid Telegram.ee lugejad.

Toimetas Sander Soomaa