Euroopa Komisjon laiendab Estonian Airile antava riigiabi uurimist

16. aprill 2013 kell 20:15



Estonian_Air_Boeing_737-500_Pichugin

Euroopa Komisjon otsustas laiendada selle aasta veebruaris alustatud põhjalikku uurimist Estonian Airile antava riigiabi suhtes ja võtta vaatluse alla ka Eesti tänavu 28. veebruaril tehtud otsuse suurendada varem antud päästmislaenu 28,7 miljoni euro võrra, kirjutas BNS.

 

Komisjon uurib nüüd, kas riigi toetus on kooskõlas Euroopa Liidu (EL) riigiabieeskirjadega. Uurimise laiendamise käigus saavad huvitatud kolmandad isikud esitada täiendava abimeetme suhtes kommentaare, kuid need ei mõjuta uurimise tulemusi, teatas komisjon.

2009. aastast alates on Estonian Air saanud riigiabi mitmel korral, sealhulgas kolm kapitalisüsti kokku 57 miljoni eest. 2012. aastal teatas Eesti kavatsusest anda Estonian Airile 8,3 miljoni euro ulatuses päästmislaenu. Seejärel alustas komisjon põhjalikku uurimist, kuna kahtles, kas kõnealune abi on kooskõlas EL-i eeskirjadega riigiabi andmiseks lennuettevõtetele ning suunistega raskustesse sattunud ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks.

Eeskirjade kohaselt tohib ettevõttele päästmisabi anda ainult üks kord kümne aasta jooksul, et vältida kiratsevate ettevõtete kunstlikku elushoidmist maksumaksja raha eest – see on niinimetatud esimese ja viimase korra põhimõte. Teatud tingimustel lubavad riigiabisuunised anda päästmisabi ka kiireloomuliste struktuurimeetmete jaoks, mille abil tagada ettevõtte püsimajäämine.

Tänavu 28. veebruaril otsustas Eesti suurendada päästmislaenu 28,7 miljoni euro võrra, millest 16,6 miljonit on juba Estonian Airile välja makstud. Eesti seisukoht on, et algne 8,3 miljoni euro suurune laen oli mõeldud Estonian Airi käigushoidmiseks tänavu 31. märtsini, ning et pärast seda perioodi on ettevõttel elus püsimiseks vaja lisavahendeid.

Eesti ametiasutused väidavad, et enamikku täiendava laenu summast ehk 23,8 miljonit eurot 28,7 miljonist on vaja kiireloomuliste struktuurimeetmete rahastamiseks, et Estonian Air saaks kavandatava ümberkorraldamise täielikult teoks teha, vähendada ettevõtte suurust ning viivitamata minimeerida kahjusid.

Komisjon uurib nüüd, kas päästmislaenu suurendamine 28,7 miljoni euro võrra vastab riigiabisuuniste nõuetele. Eelkõige huvitab komisjoni, et kas see on kooskõlas niinimetatud esimese ja viimase korra põhimõttega ning kas täiendavat rahastamist vajava tegevuse puhul on ikka tegemist kiireloomuliste struktuurimeetmetega.

Märtsi alguses ütles peaminister Andrus Ansip, et valitsus ootab Estonian Airi lõplikku ja jätkusuutlikku restruktureerimiskava majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt hiljemalt 18. aprilliks. “Ja see plaan peab olema veenev nii Euroopa Komisjoni, Estonian Airi klientide kui ka maksumaksja jaoks,” ütles peaminister.

Peaminister märkis toona, et kui algselt oli ettevõtte nõukogu seisukohal, et Estonian Airi päästmiseks läheb vaja 50–70 miljonit eurot, siis nüüd on asjad edasi arenenud ja see summa on pea poole pisemaks muutunud. “Summade muutus, abi ulatuse määratlus ei tulene mitte sellest, et omal ajal ei nähtud õigesti ette seda, kui palju abistamiseks vaja läheb, vaid see abisumma on vähenenud ka praeguse äriühingu nõukogu ja juhatuse tulemusliku tegevuse tagajärjel,” ütles ta.

Märtsi lõpus ütles Estonian Airi juht Jan Palmér, et lennufirma olukorra parandamiseks plaanib ettevõte vähendada töötajate ja lennukite arvu, maha müüa kõik tütarettevõtted ja ebavajaliku kontoripinna. 2013. aasta lõpus peaks Palméri sõnul lennukompanii olema olukorras, kus enam riigipoolset toetust ei vajata.

 

Allikas: BNS

Foto: Wikimedia

 

Toimetas Mariann Joonas