Inspireerivad Eesti inimesed: Taneli ja Jaanela suured plaanid seenefarmiga

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

24. veebruar 2020 kell 11:24



Tanel Heinsalu (34) ja Jaanela Poks (25) on lapsevanemad ja ettevõtjad, kelle armastus loodusega kooskõlas elamise, permakultuuri ja seenekasvatuse vastu päädis möödunud aastal Üdruma külla, Läänemaale Eesti Seenefarmi asutamisega. Kas kodus saab kasvatada kukeseeni? Kuidas seentega suhelda? Kas iga inimene saaks seente kasvatamisega hakkama? Mis on seenefarmi tulevikuplaanid? Neile ja paljudele teistele küsimustele otsimegi vastuseid alljärgnevas intervjuus.

 

Tanel on seente maailmaga tegelenud umbes 5 aastat, sh kaas-asutanud seenekasvatuskooli Guatemalas ning inspireerinud tuhandeid inimesi seene- ja permakultuuriteadmistega.

Jaanela on tervisliku toitumise, looduslähedaste ravimistarkuste ja tänapäeva mõistes alternatiivse elustiili huviline ja praktiseerija olnud viimased 6 aastat. “Minu huvi ja otsingud on mind viinud aastateks seljakotiga reisima, erinevatesse riikidesse, kogemustesse ja kogukondadesse, kust olen endaga kaasa võtnud terve pagasi jagu teadmisi, oskuseid ja tõekspidamisi. Ning läbi selle leidnud miks ja mida ma siin elus saan teha, et see maailm oleks ilusam ja terviklikum paik järelpõlvkondadele,” lisab ta.

 

Kuidas te seente kasvatamise enda jaoks avastasite?

See juhtus ammu. Tänu sõbrale. Tema tundis huvi psühhedeelsete seente vastu ja näitas mulle seente kasvatamise kohta infot ning kui ma Austraalias elasin sai korra proovitud Austerservikuid kasvatada.

Mõneks ajaks jäi asi sinnapaika, kuniks Guatemalasse elama kolisime ning endaga rohkelt seenekasvatus ning permakultuuri alaseid raamatuid kaasa võtsime.



Sealt sai asi põhjalikumalt kätte võetud. Mulle hakkas järjest huvi pakkuma söögiseened ning loodus.

 

Mida endast kujutab endast seenekasvatuskool Guatemalas? 

Guatemaala seenekool Fungi Academy on meie kaasasutatud projekt, kus pakutakse võimalust inimestele üle kogu maailma omandada seeneteadmisi ning veidi ka permakultuuri.

Sellest saab osa võtta erinevas vormis. Külalisena, vabatahtliku-programmi raames, mentorlus-programmi raames, võtta kursusi või osaleda kommuuni elus. Õppekavad on näiteks: intensiivõppe nädalane kursus, mentorlus mitmeks kuuks, kui ka lihtsalt erinevaid töötubasid.

 

Kas seeni saab kasvatada aastaringselt?

Seal kus kliima seda soosib, küll. Aga Eestis sisetingimustes saab ka kui korralikud ruumid ehitada.

 

Kas saab kasvatada kõiki seeni? No näiteks – kas kodus kukeseeni saab kasvatada? 

He-he. Ei, kõiki seeni niimoodi kasvatada ei saa. Kukeseened jäägu meile ikka looduse poolt kingituseks. Kui me kõike ise kasvatame, kes siis metsas enam käia viitsib!

Ise saab kasvatada vaid käputäis liike.

 

Lillede kohta öeldakse, et nendega tuleb rääkida ja neile muusikat mängida, et nad paremini kasvaksid. Kas seentega on ka nii? Või on teil mõni muu rituaal?

Korraliku helisüsteemi ma veel ehitada ei plaani. Äkki saan neile päris oma vuliseva oja ehitada, et neil parem tunne tekiks.

Aga kohati, kui seeneruumi sisenen ning neid kasvamas näen tekib mul siiras rõõm ning üllatun alati kui nad midagi huvitavat teevad. Usun, et seda võiksid nad ju tunda küll kui ma rõõmustan!

Eesti Seenefarmi noored austerservikud

 

Seeneniidistiku ja “-aju” kohta on viimastel aastatel olnud palju põnevaid uudiseid – et kuidas seened ise ja muu loodus saab selle abil n-ö suhelda ja sõnumeid saata. Kas te tajute ka seeni “elava olendina”?

Muidugi on seened elus nagu kogu loodus. Seened on vast kõige põnevamad olendid üldse. Nad abistavad, “ostavad/müüvad/vahendavad” toitaineid ja suhkruid erinevates puudes ja taimedes. Nad ühilduvad taime juurtega ning aitavad taimel rohkem erilisi mineraale ning suuremal määral vett kätte saada. Vastutasuks taime suhkrute eest.

Ise elavad nad maa või puu sees ning kasvatavad kaasaarvatud meile söömiseks “viljakehi”.

Sõnumite kohta ma midagi öelda ei oska sest looduse ja taimede/seente keelest ma aru ei saa. Kas tegu on ka info vahetusega, võib mõnede kõlakate puhul järeldada küll.

 

Mida on seente kasvatamine teile õpetanud?

Seente kasvatamine on eelkõige õpetanud kui vähe me inimkonnana teame. Ning kui jaburalt me mõningaid asju teeme nt masstoidu kasvatus. Kui kõike saaks teha keskkonda toetavamalt ning seda edendades. Toitu toitainetega veelgi rikastades ning seeläbi ka endi tervist hoides ja edendades.

 

Räägitakse, et peagi ootab meid uus majanduskrahh. Kas liigume tagasi selles suunas, et iga pere kasvatab oma toidu ise?

Need kes kasutavad oma sõnavaras selliseid tugevamõjulisi sõnu nagu majanduskrahh, räägivad minuarust hirmust ajendatud viisil. Kõik asjad siin maailmas arenevad läbi muutuse. Kui me kõik arvaks, et piimahammaste väljakukkumine lastel tähendab maailmalõppu siis on tegemist arulagedusega.

Me liigume alati igas suunas korraga. See ei ole võimalik ega ka vajalik, et iga pere oma toitu ise kasvatab. Kui panna kõrvuti juba kaks peret ning ühtedele meeldib toitu kasvatada ning neil tuleb see hästi välja siis võib teine pere tegeleda nt ehitiste ehitamise ja muu taolisega. Käputäis inimesi on suuteline kasvatama toitu juba tervele külale.

Kui miskit muutust tulebki. Siis minu soov sinna muutustesse lisamiseks oleks, et kaoks ära need tegijad kes teevad asju niisama või ainult kasumi pärast. Ning alles jääksid asjaarmastajad ning need tegijad kes teevad asju õiglaselt ja kõrge eetika ning moraalitunnetusega. Ka südamest tegijaid võiks juurde tulla.

 

Kas iga inimene saaks seente kasvatamisega hakkama?

Ei usu, et iga inimene saaks seente kasvatamisega hakkama. Need, kellele see vastumeelt või füüsiliselt vastunäidustatud, nemad ei saaks.

 

Kuidas seda ise kodus teha?

Kui on huvi siis soovitan käe “soojaks” saamiseks teha õigel aastaajal paar seenepeenart esialgu õue. Siis toimetab sinu eest loodus ise ning võimalus, et seeni tuleb on suurem. Netis müüakse Eestis seenekultuuri ja kasvupakke küll.
Edasi kui huvi tekib võib süveneda rohkem seeneteadusesse ning proovida ka sisetingimustes kasvatada. Selleks on vaja end juba mõneti teemaga sügavamalt harida.

 

Millised on teie seenefarmi tulevikuplaanid? Ja kas plaanite ka midagi muud kasvatama hakata?

Hetkel töötame, et jõuda järgmisesse etappi, kus kõik Eesti inimesed meie kasvatatud seeni saaks. Aga et laieneda, vajame ning otsime investoreid. Siis hakkame juurde kasvatama teisigi liike seeni. Ning edaspidi vaatame veel, mida suudame toota.

Tahaks veel käia oma seentega laborites uuringuid tegemas, kuidas saame nende toiteväärtusi edasi edendada.

Ühe põhiasjana veel üritame edastada ka võimalikult täpset infot seente, toitainete ning nende omaduste kohta. Hoida info puhas ning anda oma panus, et Eesti inimese teadlikkust tõsta.

Valmis austerservikud. Kogu seente kasvatamise protsess võtab aga paar kuud algusest lõpuni, aga kui seened juba pea välja pistavad, siis valmivad nad 6 päevaga

 

Millised on austerservikute kasulikud omadused, miks neid peaks sööma ja kas toorelt või praetult, küpsetatult? 

Austerservikute head omadused:

  • kalori ning rasvavaene;
  • kolesteroolivaba;
  • gluteenivaba;
  • vegan
  • loodust taastav toiduaine;
  • proteiini- ning kiudainerikkad;
  • sisaldavad rauda, tsinki, kaaliumit, fosforit, seleeni, kaltsiumit, foolhapet; vitamiine B1, B3, B5 ja B12; vitamiine C ja D;
  • sisaldab vajalikke aminohappeid.

Eelkõige on seened nn “ajutoit”. Ning neis leidub veel hulganisti erinevaid bioaktiivseid aineid. Kaasaarvatud beetaglükaane, millel on tervist toetavad ning meditsiinilised omadused. Seentel on võime tekitada ka immuunsüsteemi toetavaid aineid.

Kõiki seeni tuleb kuumtöödelda. Sest neis leiduvad mükotoksiine saab kuumaga neutraliseerida. Ning küpsetamisega lagunevad seente tugevad rakukestad ning toitained on seejärel omastatavad.

Osadele inimestele võivad seened olla ka raskemini seeditavad. Võib-olla katsetada järku mööda harjutades ning proovida oma kõhu mikrofloorat vastavalt kujundada kui võimalik. Aga neile, kellele tõesti ei sobi, ärgu oma kõhule liiga tehku!

 

Kui tihti ise seeni sööte ja kuidas neid valmistate? Äkki jagate Telegrami lugejatega mõnda oma pere retsepti? : )

Meile meeldivad eelkõige kuldpruuniks praetud seened! : )

Praeme neid niisama, lisame suppidesse, teeme leivamäärdeid ning erinevaid taimseid pihve. Üritame süüa paar korda nädalas ikka. Osad inimesed ka hapendavad ja marineerivad – pole ise nii veel proovinud.

Aga retseptidest… Näiteks määrdeid oleme teinud tunde järgi. Ei oska üldse mingeid koguseid öelda, aga sinna on läinud: vees leotatud päevalilleseemned või india pähklid, praetud seened, väike jupp küüslauku ja sibulat (värske, võib ka praetult!). Vedelikuks oliiviõli, õunaäädikat ja kui on olnud, siis hapukurgi vedelikku natuke. Maitseks soola-pipart, erinevaid ürte nagu oregano, till, petersell ja-või rosmariin. Teise variandina oleme proovinud tofuga teha, muud asjad jäävad samaks. Põhiline et vedelikku võimalikult vähe ja kui vaja, siis lisada pigem õli.

Veel üks selline hea retsept, mis sobib hästi burgeri vahele või wrapi, on seened BBQ kastmes:

Praed seened pannil õrnalt pruunikaks, et nad jääks kuivemad ja krõmpsumad (meenutavad rebitud kana liha)

Kastme jaoks:

  • tomatipüreed
  • tl melassi
  • tl sinepit
  • õunaäädikas
  • sojakaste
  • paprika maitseaine
  • suitsu tšilli või paprika maitseaine

Potipõhjas praadida sibul ja küüslauk, kaste teha potis valmis, lasta podiseda. Seened eraldi praadida. Kui kaste valmis, siis seentele peale valda ja õrnalt läbi segada.

Tanel, Jaanela ja nende poeg Elon Azriel

 

Uuri Taneli ja Jaanela seenefarmi kohta lisaks: Facebookist või kodulehelt

Fotod: erakogu

 

Küsitles Mariann Joonas



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.