Foto: Katja Fuhlert / Pixabay 

Sotsiaalministeerium on kooskõlastusringile saatnud ministri määruse eelnõu, millega saaksid kooliõed õiguse vaktsineerida lapsi põhimõtteliselt ka siis, kui lapsevanem on selle kohta eelnevalt esitanud keelduva avalduse. Eelnõu muudatuste eesmärk on “ühtlustada ja täpsustada immuniseerimise praktikat koolitervishoiuteenuse osutamisel ning lisada immuniseerimiskavasse COVID-19-vastane immuniseerimine.”

Küsimus: kas määruse eelnõu koostajad saavad välistada, et Covid-19 vaktsiinide lisamine riiklikusse vaktsineerimiskavasse ei ole seotud sellega, et üha rohkem koroonavaktsiini hakkab hapuks minema ning salastatud sisuga lepingute algusel tellitud vaktsiinid tuleb igal juhul välja osta? 

Tegu on sotsiaalministri 13. augusti 2010. a määruse nr 54 (“Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste ajale, mahule, kättesaadavusele ja asukohale“) ja tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 („Immuniseerimiskava) muutmiste eelnõuga. Eelnõu väljatöötamisse olid kaasatud Terviseamet, Eesti Haigekassa ja Ravimiamet.

Kui valitsus muudatused heaks kiidab, jõustub uus määrus juba 1. jaanuaril 2023.

Tervise- ja tööministri Peep Petersoni digiallkirjaga varustatud “Kooliõdede ja immuniseerimiskava määruses” seisab:

Seni on osad koolitervishoiuteenuse osutajad lähtunud võlaõigusseaduse § 766 lõikest 4, mille alusel saab tervishoiuteenust (sh immuniseerimine) osutada piiratud teovõimega inimesele, kes on võimeline poolt- ja vastuväiteid vastutustundeliselt kaaluma, ka juhul, kui tema seaduslik esindaja ei ole andnud nõusolekut või on teenuse osutamise vastu. /—/ Uue sõnastuse kohaselt on täpsustatud, et koolitervishoiuteenuse osutaja võib hinnata õpilase kaalutlusvõimet ja immuniseerida vastutustundeliselt poolt- ja vastuargumente kaaluvat õpilast juhul, kui õpilane seda soovib, aga seaduslik esindaja immuniseerimist ei toeta. Koolis immuniseerimise puhul on oluline nüanss ja erisus võrreldes võlaõigusseadusega aga see, et esmalt peab koolitervishoiuteenuse osutaja siiski küsima seadusliku esindaja nõusolekut, sest kõik lapsed ei pruugi veel olla võimelised vastutustundeliselt poolt- ja vastuargumente kaaluma. Iga õpilast immuniseeriv tervishoiutöötaja peab veenduma, et tal on selleks kaalutlusvõimelise õpilase teadlik suuline nõusolek.

Uue sätte sõnastusega ühtlustatakse ka nõusoleku vormi. Koolitervishoiuteenuse osutaja küsib seadusliku esindaja nõusolekut edaspidi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Samas vormis peab olema ka saadav immuniseerimisest keeldumine. Tehingu vorme reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seadus, siinkohal § 79, mille järgi on kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm selline, mis võimaldab püsivat kirjalikku taasesitamist ja peab sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Selle vormi puhul on tegemist infotehnoloogia arengut ja infovahetust arvestava vormiga, näiteks e-kiri või teavitus koolihaldussüsteemi kaudu. Eesmärk on teha tehing ja selle sisu kättesaadavaks mitte vaid tehingu hetkel, vaid ka hiljem. Oluline on see, et talletatud infot peab olema võimalik hiljem lugeda ning et andmekandja võimaldab infot püsivalt salvestada. Tehingu tekst peab olema loetaval viisil taasesitatav.

Kuigi määruse muutmine sai alguse HPV-vaktsiiniga seonduvast, on sinna nüüd sisse kirjutatud ka Covid-19 (mRNA) vaktsiinid:

Eelnõuga lisatakse immuniseerimiskavasse COVID-19-vastane immuniseerimine kuni 31.12.2023. Ekspertide hinnangul ei ole möödas oht COVID-19 uuteks tõsisteks laineteks ka järgneval aastal. Seetõttu on oluline, et vajaduse korral oleks ka järgneval aastal riiklikult tagatud COVID-19-vastane vaktsineerimine Eestis elavatele või ajutiselt viibivatele inimestele, kui see on vajalik tulenevalt epidemioloogilisest olukorrast või terviseriskidest. COVID-19 vastase immuniseerimise vajadust saab hinnata tervishoiutöötaja lähtudes inimese terviseriskidest ja epidemioloogilisest olukorrast ning toetudes vajadusel seejuures riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitustele.

Määruse “mõju- ja riskianalüüsis” seisab:

Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna tegemist on sihtrühma jaoks pigem positiivse mõjuga – kaalutlusvõimelistel alaealistel on edaspidi võimalik enda immuniseerimise üle otsustada isegi siis, kui seaduslik esindaja on otsustanud teisiti. Ebasoovitavate mõjude risk võib suureneda juhul, kui alaealise õpilase seaduslik esindaja on andnud nõusoleku vaktsineerimiseks, kuid laps otsustab teisiti. Küll aga on võimalik riski maandada, selgitades lapsele immuniseerimise kasu ja vajalikkust.

Covid-19 vaktsiinide osas märgitakse:

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, kuna tegemist on sihtrühma jaoks positiivse mõjuga – COVID-19-vastaste vaktsiinide lisamisega riiklikku immuniseerimiskavasse tagatakse vajalikele sihtrühmadele immuniseerimise võimalus.

Eelnõus ei ole sõnagi vaktsiinide võimalike kõrvalmõjude ja riskide kohta, samuti puudub märge, et lapsed ei ole Covid-19 riskirühm.

Küsimus: kas määruse eelnõu koostajad saavad välistada, et Covid-19 vaktsiinide lisamine riiklikusse vaktsineerimiskavasse ei ole seotud sellega, et üha rohkem koroonavaktsiini hakkab hapuks minema ning salastatud lepingute algusel tellitud vaktsiinid tuleb igal juhul välja osta? 

Haridus- ja Teadusministeeriumi andmetel oli 2021. aastal üldhariduskoolides ligi 162,6 tuhat õppijat ning kutsehariduskoolides umbes 25,9 tuhat õppijat. Üldhariduskoolides õppis põhikooliastmes ligi 133 tuhat õpilast. Statistikaameti 01.01.2022 seisuga oli Eestis 245 984 kuni 16-aastast last.

Eestis vaktsineeritakse riikliku immuniseerimiskava raames HPV vastu tasuta 12–14-aastaseid tütarlapsi. Covid-19 vastased vaktsiinid on Eestis lubatud vähemalt 5-aastastele lastele.

Meeleavaldus määruse peatamiseks 15. detsembril

Facebookis jagatakse määrusega seoses järgmist teadaannet:

Neljapäeva hommikul kell 9.45 kogunetakse Stenbocki maja ette, protestimaks nimetatud eelnõu („Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste ajale, mahule, kättesaadavusele ja asukohale“ ning tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 „Immuniseerimiskava“ muutmise eelnõu) vastuvõtmise vastu. Valitsuse istung algab kell 10.00.

Olge kohal! Seisame oma laste eest!

Samuti soovitab Laste tervise ja heaolu kaitseks MTÜ saata ministrile kirju.

Allikad: lingid artikli sees

Toimetas Mariann Joonas