Kohtumine Riigikogus: Kas parvlaev Estonia tõstetakse üles?

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

11. veebruar 2020 kell 18:38



Täna (11.02.2020) toimus Riigikogu õiguskomisjonis arutelu 1097 allkirjaga kollektiivse pöördumise “Tõstame parvlaev Estonia vraki üles“ üle. Kohal olid lisaks õiguskomisjoni liikmetele ka ministeeriumite tippametnikud, riigikaitsekomisjon ja kollektiivse pöördumise algataja Hando Tõnumaa, kes koosolekust alloleva kokkuvõtte tegi.

 

Parvlaev Estonia huku ümber keerlevad erinevad vandenõuteooriad viimased veerand sajandit. Kõigele lisaks otsustas Rootsi Kuningriik 1995. aastal Estonia vraki betoneerida, ent juttude kohaselt jäi omaste vastuseisu tõttu see plaan katki. Kas aga vahepeal on vrakk ära betoneeritud või mitte, seda me tegelikult ei tea. Kuid meile teada olevate andmete põhjal pole kunagi varem ega hiljem ajaloos olnud juhtumeid, kus uppunud laev ära betoneeritakse, et sinna ligi ei pääsetaks.

Täna on aga olukord selline, et vastavalt juhtunuga seotud olnud riikide vahelisele hauarahu lepingule ei tohi MS Estonia vrakki uurida, ega seda üles tõsta (lepinguga on liitunud kõik Läänemere äärsed maad, va. Saksamaa). Kuid hukkunute peredelt pole keegi kunagi küsinud, kas laev tuleks üles tõsta, ära betoneerida vms. Kõik laevahukuga seotud otsused on tehtud suletud ringis. Ning see ajab suurt osa rahvast eriti närvi.

Sain tänasel koosviibimisel teada, et ka Rootsis on algatatud sarnane petitsioon parvlaev Estonia üles tõstmiseks. Seega on kindlasti on olemas rahvusvaheline huvi parvlaev Estonia huku uurimise osas. Kuid tundub, et rahvusvaheline riikide (loe: valitsuste) huvi erineb rahva enda huvist.

Kui kasvõi üks MS Estonia ümber levivatest vandenõuteooriatest vastab tõele, siis on ilmselge, kust pärineb juhtunuga seotud olnud riikide toonane (ja siiani kestev) hoiak.

Tänasel kohtumisel aga tõdesin, et vähemasti Eestis on riigitasandil inimesi, kes soovivad saada vastuseid valusatele küsimustele. Kas me siiani ei julge peeglisse vaadata ja tunnistada seda, kuidas tol ajal Eestis riigi asjad käisid ja mis tegelikult toimus? Kui Rootsi võttis 1995. aastal parvlaev Estonia hukuga seonduva juhtimise üle, siis kas see peabki nii jääma? Kas Eesti on suuteline täna enda positsiooni selles küsimuses tugevdama?

Kuna Eesti on kirjutanud alla MS Estonia hauarahu lepingule, siis et üldse mingit uut uurimist juhtunu kohta alustada, kutsus Riigikogu õiguskomisjon kokku ministeeriumite tippametnikud, et arutada meie õiguslikke võimalusi. Õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid sõnas, et kui me tahame seda kokkulepet muuta, siis on vaja astuda olulised sammud ja võtta ühendust teiste riikidega. Samuti on võimalus sellest lepingust väljuda.

 

Arutelu tulemusena peab õiguskomisjon tegema kollektiivse pöördumise kohta otsuse ja kuigi lõplikku seisukohta täna ei võetud, jõuti järgmiste järeldusteni:

Õiguskomisjon on seisukohal, et kehtivas õiguskorras puuduvad meil parvlaev Estonia katastroofipaigal sukeldumiseks, samuti vrakiga seotud mistahes ühepoolseteks tegevusteks õiguslikud võimalused täielikult.

RKKTS §152/13 p4 alusel otsustab õiguskomisjon edastada Vabariigi Valitsusele kollektiivses pöördumises esitatud ettepaneku seisukoha kujundamiseks ja pöördumisele vastamiseks, arvestades, et Vabariigi Valitsus on selle küsimusega tegelemiseks moodustanud valdkonnaspetsialistidest koosneva komisjoni.

Kollektiivsest pöördumisest ajendatult palub õiguskomisjon Vabariigi Valitsusel ühtlasi kaaluda, kas tänastes tingimustes riikidevahelisi suhteid, samuti ka avalikku arvamust ning parvlaev Estonia hukuga seoses tänaseni üheselt selgete vastusteta küsimusi silmas pidades oleks kohane ja vajalik algatada Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigiga riikidevahelised kõnelused 23.02.1995.a. vastu võetud ja kehtiva Eesti Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise kokkuleppe reisiparvlaev Estonia kohta muutmiseks nii, et kokkuleppe osapooled annaksid loa veealuste uuringute läbiviimiseks või soostuksid kokkuleppe (artikkel 3) tühistamisega ning vraki ülestõstmisega.

Jääme ootama, mida Vabariigi Valitsus otsustab. Kohtumisel viibinud erakondade liikmetesõnavõttudest ja reaktsioonidest sain välja lugeda, et MS Estonia teema tekitab erakondades tuliseid diskussioone ning huvi teema vastu on kindlasti olemas.

 

Kuula lisaks: ERRi raadiouudised 11. veebruaril 2020

Petitsiooni käekäigul saab silma peal hoida ka Rahvaalgatus.ee lehel.

Foto: picture-alliance/dpa

 

Toimetas Hando Tõnumaa