Peavaluravi on Eestis lapsekingades

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

13. mai 2013 kell 12:44



headache.jpg

Peavalu on probleem, mida on tundnud üheksa inimest kümnest, kuid Eestis puudub peavaluraviga tegelev terviklik süsteem, leiavad Eesti Peavalu Seltsi kuuluvad arstid. Puudu on nii personalist kui ka ravivõimalustest, kirjutab ERR-i teadusuudiste portaal.

 

Peavalude levimus on väga kõrge – pingetüüpi peavalu ja migreen on peale hambakaariest levinumad tervisehäired maailmas. “Enamikul inimestest esineb peavalu harva ja see on pigem häire, mis vajab tähelepanu vaid siis, kui on tekkinud. Peavalu muutub haiguseks, kui see kordub sageli – pea valutab juba mitmel päeval igas kuus ning seetõttu peab ka valuvaigisteid kasutama,” selgitas Eesti Peavalu Seltsi president ja Tartu ülikooli kliinikumi neuroloog Mark Braschinsky.

Näiliselt lihtne kaebus väärib tähelepanu ka seetõttu, et paljude inimeste puhul on tegu elukvaliteeti alandava probleemiga, mis takistab igapäevast toimetulekut. Migreeni mõju inimese elule on märkimisväärne – migreen on seitsmendal kohal nende haiguste reas, mis enim tööaastaid kaotab.

Dr Mark Braschinsky kinnitab, et enamik sagedasematest peavaludest on ohutud, häirivad inimest harva ning neid saab ravida tavaliste käsimüügiravimitega. “Ettevaatlikuks tuleb muutuda siis, kui vajadus tablettide järele kasvab ning valuvaigisti muutub elu lahutamatuks osaks,” rõhutab ta.

“Arsti poole peaks pöörduma siis, kui peavalud esinevad sagedalt – umbes pooltel päevadel kuus või enam, sama sagedasti vajatakse valuvaigisteid, peavalu iseloom muutub järsult, tekib varem kogematu tugev või ajas süvenev peavalu või elukvaliteet on peavalust tulenevalt tõsiselt langenud,” toob dr Braschinsky välja peamised häirekellad, mis vajavad arstiga konsulteerimist. Esmalt soovitab ta konsulteerida perearstiga, kes vajadusel saadab spetsialisti juurde.

Erinevalt Skandinaaviast puudub Eestis peavaluraviga tegelev terviklik süsteem. Dr Braschinsky unistab, et ka Eestis jõutakse kunagi nii kaugele, et peavaluravi korraldusse kuuluks spetsialiseerunud kabinetid, vastava ettevalmistusega õendus-personal, kognitiiv-käitumusliku ja füsioteraapia võimalused ja ka ravi aluseks olevad ühtsed tõenduspõhised standardid. Mark Braschinsky sõnul ei tunnistata Eestis näiteks riiklikult valupsühholoogi eriala, samuti puudub rahastus peavaluõdede vastuvõttudeks. Braschinsky sõnul on Eesti jäänud mitmest rahvusvahelisest projektist välja, kuna meie ravikorraldus pole standardiseeritud ja seega ei vasta rahvusvahelistele ootustele.

Eelneva tõttu on ka meie patsientide võimalused mitu korda väiksemad kui Põhjamaades. Näiteks ei rahasta riik Eestis kobarpeavalu raviks vajaliku hapnikuravi ega neurostimulatsioonimeetodeid, puudulik on ka ravimite kompenseerimine ja seeläbi kättesaadavus uuemate ravimite osas.

 

Allikas: ERR Teadus

Foto: howlingdevoutica.blogspot.com

 

Toimetas Mariann Joonas