Fotokollaaž: TalTech / ERR ekraanikuva + RB Estonia + Canva.com

Rail Balticu projekt, mille eesmärk oli ühendada Balti riigid Euroopa raudteevõrguga, on jõudnud punkti, kus üha enam kerkib küsimus mitte ainult selle ümberkujundamisest, vaid ka võimalikust täielikust loobumisest. Algne 2026. aasta valmimistähtaeg on ammu käest lastud, eelarve on paisunud mitmekordseks ning projekt on kärbitud lihtsustatud etappideks. ERR-is 28. veebruaril ilmunud artikli “Rail Baltic – ettenähtav läbikukkumine” autor, Tallinna Tehnikaülikooli makroökonoomika professor Karsten Staehr leiab, et tegemist on klassikalise megaprojektiga, mis liigub etteaimatava läbikukkumise suunas – see vajab ausat ja põhjalikku ümberhindamist, sealhulgas valmisolekut kaaluda ka projektist loobumist.

Rail Baltic kavandati ambitsioonika ettevõtmisena: kahe rööpapaari ja ülesõitudeta kiirraudteena, mis kasutaks Euroopa standardset rööpmelaiust. See võimaldanuks rongidel sõita katkestusteta Tallinnast Varssavisse või Berliini ning lühendanuks märkimisväärselt reisiaegu – Tallinnast Riiga alla kahe tunni ja Vilniusesse alla nelja. Lisaks reisijatele pidi uus taristu teenindama ka kaubavedu ning olema osa Euroopa Liidu laiematest transpordikoridoridest.

2017. aastal hinnati projekti maksumuseks 5,8 miljardit eurot ning kinnitati valmimistähtajaks 2026. aasta. Tänaseks on need arvud kaotanud igasuguse realistlikkuse. Projekt on jagatud kaheks etapiks, millest esimese eesmärgiks on nüüd 2030. aasta, kuid sedagi lihtsustatud kujul – osaliselt vaid ühe rööpapaari, vähemate sildade ja tagasihoidlikumate jaamadega. Teine etapp, mis peaks taastama algse ambitsiooni, ei saa tõenäoliselt valmis enne 2035. aastat. Kogumaksumuseks hinnatakse umbes 23,6 miljardit eurot, ent ka see number on ebakindel ja võib veelgi kasvada. Võrdluses Eesti riigieelarvega on tegu summaga, mis ületab mitmekordselt riigi aastased kulutused mitmes võtmevaldkonnas.

Rail Baltic kui tüüpiline megaprojekt

Autor seob Rail Balticu rahvusvahelise kogemusega megaprojektidest, tuues näiteks:

• La Manche’i tunneli
• Suur-Beldi silla
• Olkiluoto tuumajaama
• HS2 kiirraudtee Ühendkuningriigis

Oxfordi ülikooli professor Bent Flyvbjergi uuringute kohaselt valmib vaid umbes 1% megaprojektidest õigeaegselt, eelarve piires ja lubatud kasudega. Enamik ületab kulusid ja jääb hiljaks.

Flyvbjerg toob välja kaks peamist läbikukkumise juurpõhjust:

• Kallutatud optimism – insenerid ja poliitikud alahindavad raskusi ning ülehindavad kasu.
• Strateegiline valeandmete esitamine – kulusid näidatakse teadlikult madalamana ja tulusid suuremana, et projekt heaks kiidetaks.

Autori hinnangul esinesid mõlemad nähtused ka Rail Balticu planeerimisel.

Ümberhindamine viiks Rail Balticu peatamiseni?

Ka projekti oodatava kasu osas on põhjust ettevaatlikkuseks. Kiirraudteed rajatakse tavaliselt tiheda asustusega piirkondadesse, kuid Balti riikide rahvastik on hõre ja prognooside kohaselt väheneb see veelgi. Kui reisijaid ei jagu, jääb ka majanduslik kasu tagasihoidlikuks. Kaubaveo potentsiaal ei pruugi olla piisav, arvestades piirkonna tootmissektori suhtelist väiksust. Nii võib juhtuda, et kallis taristu ei leia kasutust sellises mahus, nagu esialgu loodeti.

Samas on projekt jõudnud punkti, kus sellest loobumine on poliitiliselt keeruline. Ehitus on alanud, raha on kulutatud ning taganemine tähendaks ebamugavate otsuste tunnistamist. Selle asemel kärbitakse projekti ulatust, lükatakse tähtaegu edasi ja eraldatakse lisaraha. Autor näeb selles tüüpilist olukorda, kus varasemate otsuste õigustamiseks investeeritakse juurde, isegi kui algne loogika on murenemas.

Lahendusena pakutakse sõltumatut ja huvide konfliktidest vaba analüüsi ning põhjalikku avalikku arutelu kõigis kolmes Balti riigis. Nii suure ja kuluka ettevõtmise puhul ei tohiks otsuseid langetada ilma ühiskondliku debati ja läbipaistva hindamiseta.

“Lõppkokkuvõttes võivad uuendatud analüüsid, poliitilised hinnangud ja avalik arutelu viia ideedeni, mis aitavad säästa raha ja aega ning Rail Balticu projekti ehk lõpuks ka päästa, kuid on oluline mõista, et selline uuendatud hoolikas uurimine võib viia siiski välja kogu projektist loobumiseni,” märgib Staehr lõpetuseks.

Loe artiklit: ERR

Toimetas Sander Soomaa