Foto: Eti Swinford | Dreamstime.com

Läti valitsus tunnistas, et Rail Balticu põhitrassi ehituseks seni saadud 603 miljonist eurost jätkub vaid 52 kilomeetri raudtee muldkeha rajamiseks. Ehitatav lõik jääb Riia lähistele – Misast Leedu piirini. Raha jagub ka Iecava ehituskeskuse jaoks ning osaliselt Misa–Daugava lõigule.

Riiast Eesti poole jääva raudtee kohta ei öelnud ministrid midagi ning tundub, et peale poliitilise tahte muud praegu polegi, märgib ERR.

Selgus ka ehituse hinnasilt: 45 kilomeetri pikkuse Misa–Läti-Leedu piiri lõigu maksumus on üle 520 miljoni euro ehk umbes 11,6 miljonit eurot kilomeetri kohta. Summa ei sisalda elektrifitseerimist, signalisatsiooni, materjale ega järelevalvet.

Valitsus on kaasanud rahvusvahelise raudtee-eksperdi, kes teeb koostööd peaprokuratuuri ja korruptsioonitõrjebürooga, et hinnata projekti kulusid ja edenemist. Samuti eraldati riigieelarvest kaheksa miljonit eurot tehniliste lahenduste ümberprojekteerimiseks, et projekti odavamaks muuta.

Järgmine Euroopa Liidu rahastusperiood avaneb ülejärgmisel aastal.

Rail Balticu agoonia: rotid on asunud uppuvalt laevalt lahkuma

Eile, 18. veebruaril võttis Postimehes sõna majandusdoktor Endel Oja, öeldes, et praegu ehitatav Rail Baltic ei ole see, mida lubati riigikogule 2017. aastal – kiirraudteest on saanud kohalik, kahest rööpmepaarist on järel üks, ehituse hind on neljakordistunud, uuringud on näidanud, et RB ei konkureeri kaubavedudel autotranspordiga ja “Euroopasse” sõitjate hulk saab olema marginaalne.

Ta toob välja ka, et:

• Praegu toimub Rail Balticu projekti arendamine nn kohaliku transpordiprojektina.
• Kõik kolm vajalikku tingimust projektist väljumiseks on nüüdseks täitunud.
• AS RB Rail soovib kindlustada RB praegused ja tulevased juhid ja nende pereliikmed kahjunõuete eest.

Oja kirjutab:

“… RB projektist on võimalik väljuda vähemalt ühel kolmest tingimusest:

• Kui projekt ei ole ELi abireeglite alusel majanduslikult elujõuline;
• Kui ELi rahastamismäär võrreldes riikidevahelises kokkuleppes planeerituga (85 protsenti) palju väheneb;
• Kui projekti maksumus võrreldes planeerituga palju kallineb.

Kõik need tingimused on nüüdseks täitunud. Lisaks selgitas eelnimetatud juriidiline analüüs, et põhivõrgu, mille osaks on ka RB, valmimise tähtaja puhul ei ole rõhutatud nõuet, et see peab 2030. aastaks valmis olema, vaid tähtaeg on 2050. aasta.”

Telegram lisab, et Riigikogu juhatus otsustas 10. veebruaril võtta menetlusse Terve Eesti Koostöökoda MTÜ algatatud kollektiivse pöördumise “Rail Balticu ehitus tuleb peatada, et säästa Eesti loodust ja vältida uusi maksutõuse“ ning edastas selle menetlemiseks majanduskomisjonile. Riigikogu, kasutage seda võimalust!

Allikad: ERR, Postimees, Telegram

Toimetas Mariann Joonas