Valitsus kiitis heaks Eesti-Vene piirilepingu eelnõu

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

23. mai 2013 kell 13:22



lake-peipsi-a-transboundary-lake-on-the-future-border-of-the-european-union-article-from-wwf-baltic-bulletin-2p-96k-1_1

Valitsus kiitis neljapäeval heaks Eesti-Vene riigipiiri lepingute eelnõu, valitsuse pressiesindaja toonitas, et eelnõu reguleerib eranditult riigipiiri puudutavaid küsimusi. Otsust tehes tugines valitsus ka õiguskantsleri seisukohale, et piirilepingu sõlmimine on kooskõlas põhiseadusega ega mõjuta Eesti riiklikku õiguslikku järjepidevust, vahendab BNS.

 

Lepingutele kirjutab alla välisminister ning lepingud tuleb pärast allkirjastamist Eesti ja Venemaa parlamendis ratifitseerida. Lepingud jõustuvad 30 päeva möödumisel ratifitseerimiskirjade vahetamise päevast.

Eesti ja Venemaa on alates eelmise aasta sügisest pidanud piirileppe sõlmimise teemal kolm konsultatsiooni. Piirilepingu projektis on sees nii Eesti kui ka Venemaa soovitud klauslid. Leppe projekti järgi kinnitavad pooled, et piirileping reguleerib ainult riigipiiri puudutavaid küsimusi. Samuti kinnitavad pooled, et neil pole vastastikku territoriaalseid nõudmisi.

Riigikogu väliskomisjon koos kõigi riigikogu saadikutega otsustas mullu oktoobri alguses teha valitsusele ettepaneku alustada Venemaaga konsultatsioone, et leida võimalusi piirilepete sõlmimiseks. Ettepanek põhineb teadmisel, et Eesti soovib arendada teineteise suveräänsust ja õiguslikku järjepidevust austavaid suhteid kõikide oma naaberriikidega, sealhulgas Venemaaga.

Eesti välisminister Urmas Paet ja tema Venemaa kolleeg Sergei Lavrov allkirjastasid Eesti ja Venemaa piirilepped 18. mail 2005 Moskvas. Üks lepe sätestas Eesti ja Venemaa vahelise mere- ja teine maismaapiiri. Riigikogu ratifitseeris Eesti ja Venemaa piirilepped 2005. aasta 20. juunil 78 poolt- ja nelja vastuhäälega.

Viie fraktsiooni ettepanekul lisas riigikogu seadusele preambuli, mille kohaselt pidas Eesti parlament lepet ratifitseerides silmas, et piirileping muudab kooskõlas põhiseaduse 122. artikliga osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga sätestatud riigipiiri joont, kuid ei mõjuta ülejäänud Tartu rahulepingut ega määra piirilepinguga mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist.

2005. aasta juuni lõpus teatas Venemaa, et võtab oma allkirja Eestiga sõlmitud piirilepetelt tagasi. Vene ametiisikute sõnul võimaldab riigikogus piirilepetele lisatud preambul esitada Venemaale tulevikus territoriaalseid nõudmisi. Eesti on seda väidet korduvalt tõrjunud.

 

Õiguskantsler: Tartu rahuleping jääb piirileppe sõlmimisel kehtima

Õiguskantsleri teisipäeval avaldatud seisukoha kohaselt ei mõjuta Eesti-Vene riigipiiri lepingu sõlmimine eelnõus välja pakutud kujul Tartu rahulepingu kehtivust Eesti riikluse olulise alusena ja Eesti Vabariigi järjepidevuse kandjana.

Õiguskantsler on seisukohal, et Eesti järjepidevuse sümboliks ja sünnitunnistuseks olev Tartu rahuleping ei erine õigusliku jõu poolest teistest põhiseaduse paragrahv 122 lõikes 1 nimetatud riikidevahelistest piirilepingutest. See tähendab õiguskantsleri kinnitusel, et Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise riigipiiri kulgemist on võimalik määrata lisaks Tartu rahulepingule ka teiste, sealhulgas Tartu rahulepingut muutvate piirilepingutega.

Kui Eesti ja Venemaa vahel sõlmitakse eelnõus väljapakutud kujul uus riigipiiri leping, mis muudab senise Tartu rahulepingu üksnes riigipiiri määratlevas osas, siis muus osas jääb Tartu rahuleping kehtima. See tähendab, et kaitstud on põhiseaduse preambulist tulenev riikliku järjepidevuse põhimõte – väärtus, mida Tartu rahuleping kannab ja samas ka Eesti põhiseadus kaitseb.

 

Allikas: BNS

Pilt: http://projects.csg.uwaterloo.ca

 

Toimetas Mariann Joonas

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.