Valmiv seadus seab tasuta ühistranspordi seaduslikkuse kahtluse alla

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

13. november 2013 kell 11:42



yhiskaartJärgmisel aastal valmiva ühistranspordi seaduse järgi saab sõidusoodustusi kehtestada ebavõrdse olukorra leevendamiseks, mitte lihtsalt omavalitsuse äranägemisel, samuti ei peaks soodustused diskrimineerima sõitjaid elanikkonna registri järgi.

 

Ühistranspordi seaduse eelnõu seletuskirja järgi võiks lisanduvaid sõidusoodustusi kehtestada vaid ebavõrdse olukorra puhul, mis toob ühistranspordi kasutamisel kaasa lisakulusid, näiteks kui inimesel on vaja saartelt mandrile sõita, vahendas “Aktuaalne kaamera”, viidates möödunud aasta algusest Tallinnas kehtestatud tasuta ühistranspordile.

Reformierakondlasest riigikogu majanduskomisjoni esimehe Kaja Kallase sõnul peaks soodustuste tegemisele olema seaduse järgi mõistlik põhjendus ja neid ei saa teha lihtsalt oma äranägemisel.

“Sõidusoodustusi võib suuremas mahus kui seadus ette näeb teha, kui selleks on põhjendatud alus, ja näiteks elanike lõikes peab seda põhjendama, aga kuivõrd opositsioon ei ole muudatusettepanekuid sellele paragrahvile esitanud, siis eeldan, et neil see põhjendatud alus on olemas,” sõnas Kallas.

Uus seadus taunib ka elanikeregistri järgi soodustuse jagamist, mis pole Kallase sõnul samuti mõistlik ja asjakohane põhjus, vaid pigem diskrimineerib ühistranspordi kasutajaid.

“Puhtalt selle põhjal, et inimesed kuskil registris või kuskil piirkonnas elavad, soodustusi teha ei tohiks, kui sellel puudub muu põhjendatud alus ja avalik huvi,” märkis ta.

Keskerakondlasest majanduskomisjoni liikme Kalev Kallo sõnul seaduse tekst otseselt omavalitsustele ühistranspordi toetamist kas või sajaprotsendiselt ei keela ja need põhjendused on toodud välja vaid seletuskirjas. Ilma elanike registripõhise arvestuseta muutuks kohaliku omavalitsuse toetus aga absurdseks.

“Minu arust sellised väljendid või hüüded, kuidas sa neid võtad, on mõnevõrra ebekompetentsed. Tegelikult, kui Tallinnas on antud soodustus, siis see on antud linna eelarve piires ehk selle rahaga, mis Tallinna linna maksumaksjad on maksnud oma kohalikku eelarvesse,” ütles Kallo.

Ühistranspordi seadus jõustus 2000. aastal ja seda on muudetud paarkümmend korda. Uut mahukat alusseadust, mis hõlmab endas kõike alates ühistranspordi korraldamisest ja lõpetades näiteks trahvimääradega, arutatakse praegu osade kaupa. Läbi on võetud taksonduse, liinilubade ja täna ka avaliku teenindamise lepingute ehk riigi antavate dotatsioonide kaupa.

 

Allikad: BNS, ERR

Foto: tak.ee

 

Toimetas Mariann Joonas

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia.