Tallinn tahab inimeste liikumist jälgima hakata

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

12. september 2013 kell 12:20



 

 

“Kui järgnevat valideerimist ei toimu siis seotakse isik valideerimisandmetest lahti. Sellega kaasnevalt on isikustatud liikumiste jälgimised välistatud, kuid samas on võimalik saada vajalikku isikustamata infot liikumisvoogude kohta,” ütles abilinnapea Taavi Aas BNS-ile.

Andmetele on ligipääs transpordiameti määratud volitatud töötlejatel nagu andmekogu administraatoril, soodustuste sisestajal, klienditeenindajal ning isiku tuvastamisel kaardi omanikul endal. Andmeid plaanitakse saada nii rahvastikuregistrist, pensionikindlustuse registrist kui ka hariduse infosüsteemist. Andmekogu asutamine on Aasa sõnul volikogu pädevuses ning see on järgmise volikogu istungi plaanis. “Sellele järgneb andmekogu kasutusele võtmise menetlusprotsess riigi infosüsteemi haldussüsteemis RIHA-s,” sõnas Aas.

Andmekogu asutamise eesmärk on linnavalitsuse istungi protokolli andmetel võimaldada ühistrandpordis sõitjatel kasutada sõidusoodustusi ning süstematiseerida ja pidada arvestust isikustatud soodustust kasutavate sõitjate üle, koguda andmeid sõidunõudluse määramiseks ja liinivõrgu optimeerimiseks, tagada piletite müügikorraldus ja piletikontroll, koguda piletitulu ning lihtsustada arvestuste pidamist, uuendada ja kaasajastada arveldusvõimalusi ning asendada paberpiletitel baseeruv süsteem tervikliku elektroonilise piletiga.

 

Kevadine õppetund

15. aprillil langetas Harju maakohus munitsipaalpolitseilt ebaõiglase trahvi saanud Liivi Lankotsa kaebuse asjas otsuse, milles mitte üksnes ei tühistanud trahvi, vaid kirjutas otsuses, et kui inimesel on kaasas sõiduõigust tõendavad dokumendid – tallinlase puhul ID-kaart ja isikustatud ühiskaart -, on tema õigus sõita tõendatud ja ühiskaardiga viibutamata jätmise eest trahvida ei saa. “Kuna tasuta sõidu õigus oli esitatud dokumentidega tõendatud, puudub menetlusaluse isiku teos väärteokoosseis,” sedastas kohus.

Kohtu seisukoht oli tegelikult veelgi karmim. Kuigi Liivi Lankots tunnistas kohtusse pöördudes, et unustas kaardi valideerida, ja ei puudutanudki oma isikuandmete võimaliku lekke küsimust, pidas kohus ise vajalikuks selle teema esile tõsta. Veelgi enam – lausa rõhutada, et kuni ühiskaardi andmekogu andmete turvalisus pole tagatud, ei saa kedagi sundida kaarti valideerima.

 

 

Allikad: BNS, Telegram

Foto: tallinn.ee

 

Toimetas Maarja Aljas

 

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt