Islandlased tahavad põgenikke – ja palju

14. september 2015 kell 13:37



iceland-refugees-syriaAjal, mil märkimisväärne osa eestlasi kardab paaniliselt mõnesaja põgeniku saabumist, tahaksid islandlased tuhandeid sõjapõgenikke vastu võtta, kirjutab Telegramile Islandi kultuurireiside giid, tõlkija ja ajakirjanik Askur Alas.

 

Ja seda mitte vaid sõnades. Septembris esimesel nädalal lisandus Islandi Punase Risti ridadesse 800 vabatahtlikku, et aidata Süüria sõjapõgenikke nende saabumisel. Üle 17 000 inimese liitus Facebooki lehega Kæra Eygló Harðar – Sýrland kallar (“Kallis Eygló Harðar, Süüria vajab abi“). Nimi viitab Islandi sotsiaalministrile (kes juba ongi teatanud, et pooldab limiidi tõstmist), ning lehe eesmärk oli avaldada survet valitsusele.

“Islandi valitsus otsustas järgmise kahe aasta jooksul võtta vastu kuni 50 põgenikku. Tahame, et valitsus selle otsuse ümber vaataks ja kutsuks siia rohkem põgenikke,“ seisab FB lehel.

“Nad on meie tulevased abikaasad, parimad sõbrad, hingekaaslased, trummar meie laste bändis, järgmine kolleeg, Miss Island 2022, kokk kohvikus, tuletõrjuja ja telesaatejuht,“ ütles FB grupi asutaja Bryndís Björgvinsdóttir Briti ajalehele Independent.

Rohujuuretasandilt võrsunud sotsiaalmeediakampaaniaga sattus Island rahvusvahelisse meediasse, millega riik sai hulga tasuta positiivset reklaami.

Samuti tõstatati FBs tõsine immigratsiooniteemaline diskussioon ja anti inimestele võimalus välja pakkuda, kuidas põgenikke reaalselt aidata. Paljud kirjutasid oma nime all, et võivad pakkuda pagulastele riideid, mänguasju, lastehoidu, õhtusööki, mööblit, sõprust, armastust, lennupileteid Islandile jne. Mõned pakkusid isegi oma vaba korterit või tuba oma majas. Mõni oli nõus lapsendama.

“Kallis Eygló, ma ei saa eriti palju ära teha, sest ma olen väga vaene, aga ma võin kududa põgenikele talveks sooje riideid,“ kirjutas üks naisterahvas. „Elan üksi 35 kilomeetri kaugusel Ísafjörðurist (s.t pärapõrgus – A.A.) kolmetoalises majas kenas ja vaikses kohas. Võin enda juurde elama võtta ühe või kaks inimest või lapsega inimese, kuni nad leiavad püsiva elukoha,“ kirjutas teine. “Kõigil lastel peaks olema võimalik öösel rahulikult magada ja ärgata äratuskella helina, mitte pommiplahvatuste peale. Raske on näha teisi kannatamas. Tehkem, mida saame,“ märkis kolmas. Neljas teatas, et pere pakub lapsega vanemale välja oma vaba toa, samuti rahalist tuge.

Kõik need pakkumised tähendati üles ja anti üle Punasele Ristile.

Suve lõpus läbi viidud küsitlus näitas, et 11,5% Islandi elanikest on põgenike vastuvõtmise vastu. Umbes veerand vastanuist pooldas 50-150 ja veerand 150-500 inimese vastuvõtmist. 9% soovis 500-1000 põgeniku, 6,5% kuni 2000 ja üllatuslikult 14,8% üle 2000 põgeniku vastuvõtmist. Seega soovib umbes 30% üle pooletuhande, isegi tuhandete põgenike vastuvõtmist, mis ajab ühele „keskmisele“ eestlasele hirmujudinad peale. Arvestagem seda, et Islandi elanike arv on 320 000 (neist 10% on pärit välismaalt).

Teist FB lehte Við skorum á stjórnvöld að taka á móti 5000 flóttamönnum (“Nõuame 5000 põgeniku vastuvõtmist“) pidas meeldivaks ligi 9000 inimest, enamik neist islandlased.

Juuni lõpus avaldatud EMOR-i uuringu kohaselt on pagulasi nõus vastu võtma vaid kolmandik Eesti elanikest; 42% on vastu. Eesti Päevalehe ja Delfi samaaegse veebiküsitluse järgi ei taha Eestisse pagulasi üle 80% vastanuist. Septembri algul avaldatud Turu-uuringute ASi poolt läbiviidud uuringust selgub, et pagulaste vastuvõtmise pooldajate osakaal on kukkunud 22% peale. 29% arvas, et see pole Eesti probleem. Ühesõnaga, kuskil on sõda, inimesed surevad iga päev, üritavad sealt pääseda kuhugi, kus neid ei tapetaks, aga see pole meie probleem, paneme ukse kinni. Isegi Delfi pani loo pealkirja, et “venelased on eestlastest altimad hädalisi abistama“.

FB leht Ei pagulastele meeldib umbes 7000 inimesele.

Pärnu linn ja maakonna omavalitsused ei ole “Aktuaalse kaamera” andmeil nõus pagulasi vastu võtma. Sama on sotsiaalministeeriumile teatanud mitmed teised omavalitsused.

Seevastu Islandi suuruselt teine Reykjaviki piirkonna väline linn, kaugel põhjas asuv Akureyri pakkus riigi sotsiaalministeeriumile, et nad on vabatahtlikult nõus vastu võtma 50 põgenikku – sama palju, kui on valitsuse otsuse järgi vastu võetavate põgenike koguarv. Sealjuures pakkus Island vabatahtlikult välja, et osaleb Euroopa ühisaktsioonis – Island ei kuulu EL-i.

Islandlastel puudub nõukogude taak, mis sunnib paljusid eestlasi paaniliselt kartma igasuguseid immigrante, vaadates mööda faktist, et Süüria sõjapõgenikud pagevad oma elu eest. Islandlaste meelest tähendab selline suhtumine sisuliselt põgenike surmamõistmist.

Euroopa Komisjon oli maikuus seisukohal, et Eesti peaks vastu võtma 1064 pagulast, viimastel andmetel on Komisjoni ettepanek, et Eesti osaks on 373 inimest lisaks 150 põgenikule, keda Eesti nõustus eelmise kava raames vastu võtma. Eesti on teatanud, et seda ei vaidlustata.

Kõige selle juures tuleb vahet teha põgenike ja pagulaste vahel. Kui islandlased räägivad konkreetselt Süüria sõjapõgenikest, siis Eesti puhul on jutt nii põgenike ja pagulase staatuses inimestest. Võib-olla ongi selles asi? Aga võib-olla on võõraviha nii suur, et vahet pole.

 

Askur Alas

 

Foto: cbc.ca

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.