Islandi president: vastutustundetud pangad tuleb pankrotti lasta

11. veebruar 2013 kell 14:08



olafur1

Maailmamajanduse foorumil Šveitsis astus Islandi president sel aastal julgelt enda kodumaal majanduskriisi tingimustes vastu võetud otsuste kaitseks välja.  Al Jazeera ajakirjanik Stephen Cole nimetas tema seisukohti ainsaks lootuskiireks tänavusel foorumil.

 

Neli aastat tagasi oli Island peamine näide sellest, kuhu viib majandussüsteemi kokkuvarisemine ja praegu on Islandil erinevalt ülejäänud Euroopast ette näidata majanduskasv ja väga väike töötusprotsent. President Olafur Ragnar Grimsson leidis, et peamine, mis eristab Islandi käitumist kriisis, on mõistmine, et see oli põhimõtteline sotsiaalsüsteemi ja poliitika kriis.

 

Eirates peamisi viimase 30 aasta jooksul Euroopas omaks võetud põhimõtteid, võeti kasutusele meetmed, kontrollimaks valuutat, lasti pankadel pankrotistuda ning ei rakendatud säästumeetmeid. Grimsson leidis, et erapankade pühaks pidamine on küsitav ja kui neid juhitakse vastutustundetult, siis peakski neil laskma pankrotti minna. Teooria, et panku peaks välja aitama, tähendab tegelikkuses, et pankurid saavad nautida muretut edu tavainimeste kulul, kes selle maksude ja säästumeetmete näol kinni maksavad.

President tõi välja ka selle, et tegelikult mõjus selline strateegia riigis tehnoloogiasektori arengut soodustavalt – viimase kolme aasta jooksul on tehnoloogia- ja IT-sektori areng olnud Islandil palju tõhusam kui varem. Tugev majandussektor tegelikult piirab majanduse konkurentsivõimet innovatsiooni, tehnoloogia ja IT-vallas.

 

Grimsson on Islandi president juba viiendat ametiaega järjest, kindlustades viimastel presidendivalimistel endale 52% toetuse võrreldes oponendi 33%-ga. Kuigi presidendi positsioon on tavapäraselt tseremoniaalne, on Grimssoni opositsioon süüdistanud teda enda ametikoha politiseerimises, kuna president on kolm korda kasutanud enda vetoõigust valitsuse otsuste korral, millega ta ei ole nõustunud. Tuntuim neist oli otsus mitte tasuda 2008/2009 majanduskriisi tõttu tekkinud 4 miljardi dollari euro suurust võlga Briti ja Hollandi pankadele.

 

Allikad: All World News, Link TV, BBC

 

Toimetas Katrin Suik