Julm kultuuritava: grindade tapatalgud Fääri saartel

29. jaanuar 2014 kell 12:48



pilot whale 5Tavagrinda (Globicephala melas) on mereimetaja, kes kuulub delfiinlaste sugukonda. Euroopa eluslooduse ja looduslike elukeskkondade säilitamise konventsiooni kohaselt on nad liigitatud rangelt kaitstud imetajate alla, kuid paraku toimub Taani protektoraadis, Fääri saartel, igal aastal nende massiline tapmine.

 

Fääri saarte elanikud nimetavad tavagrindade massilise tapmise üritust grindadrap’iks ning see komme on teada juba 1584. aastast. Seda peetakse kultuuritavaks, mis kuulub täiskasvanuks saamise riituse kommete hulka. Saarte rannikualadele on määratud 23 vaalapüügi lahte, kus tapetud loomade liha ja rasv jagatakse kuue piirkonna elanike vahel ära. Tapmised toimuvad peamiselt suvel, igal aastal leiab oma otsa umbes 950 looma.

 

Julm ajujaht

Delfiinitapp saab alguse sellest, kui kalamehed või praamidel sõitvad meremehed märkavad delfiinide gruppi, mille järel edastatakse info ametnikele ja ka näiteks raadiojaamadele, et suudetaks kokku koguda suur grupp inimesi. Paljud jätavad oma igapäevased tegemised ja ühinevad jahiseltskonnaga.

Grindad suunatakse paatide ja skuutrite abil määratud lahtedesse, kus kohapeale tulnud kohalikud hakkavad loomi kividega pilduma. Mereloomad tõmmatakse madalasse vette ja kaldale köite ning konksudega, mis aetakse läbi pannakse läbi nende hingamisava. Loomi pekstakse nuiadega, visatakse odadega ning lõigatakse noaga nende selgroog läbi. Tihti ei õnnestu see esimese ega isegi teise katsega. Tapetakse kõik grindad, kes suudeti lahte ajada – emased, isased, noored, halastamata ka tiinetele loomadele. Grindade rasv ja liha jagatakse kuue piirkonna vahel ning kuigi saare ametnikud väidavad, et see on vaid elanike isiklikuks kasutamiseks, müüakse grindaliha ka turistidele mõeldud restoranides.

EIA_Faroe_Islands_Gaff_Hook_01

 

Õõvastav veresaun

2010. aastal läks Sea Sepherd Conservation Society aktivist Peter Hammarstedt Fääri saartele, et seda massimõrva salaja jäädvustada. Tema sõnul teatati talle iga-aastaste tapatalgute algusest kohaliku raadiojaama vahendusel ning ta läks asja uurima.

“Terve parv, mis kunagi ujus vabalt läbi Põhja-Atlandi, on hävitatud ühe veresaunaga,“ kirjeldas Hammarstedt Sea Shepherdi veebilehel. “Sündimata looted, kes olid veel oma emaga nabanööri kaudu ühendatud, olid nende emade surnukehadest välja lõigatud ning jäetud kaile mädanema. Tavagrindade parved on matriarhaalse käitumisega, ma ei kujuta ette, millist hirmu ja paanikat need emad võisid tunda, kui nende perekonnad hävitati nende silme ees.“

Hammarstedti kirjeldused toimunust on õõvastavad: “Ühel vaalal oli peas viis-kuus brutaalset tükeldamishaava. Saare elanikud põhimõtteliselt kasutasid teda kui lõikelauda. Tema surm oli aeglane ja äärmiselt valulik. Mõndasid delfiine lõigutakse korduvalt kuni nelja minuti jooksul, enne kui nad lõpuks surevad.“

Aktivisti tehtud fotod tõendavad grindade tapmise meetodite äärmist julmust.

 

Õigustatakse kui kultuuritava

Kuigi osa Fääri saarte elanikke ei poolda julma tava elushoidmist, ei julgeta avalikult oma arvamust väljendada, kuna selline traditsioon on tihedalt kokkuhoidvas kogukonnas juurdunud. Ka kõrvalehoidmine pole eriti võimalik, sest terve kogukond peab “pidustustest“ osa võtma ning need, kes on oma teistmoodi arvamust meedia vahendusel väljendanud, on iseenda turvalisuse huvides sunnitud jääma anonüümseks. Hammarstedtile  hakati tema tõelisest identiteedist teada saades tegema surmaähvardusi.

Fääri saarte ametnike meelest ei ole verisel traditsioonil midagi viga. Kalastusminsiteeriumi ja välisministeeriumi vaalapüügi teemalisel veebilehel võib leida rohkelt õigustusi ning faktide väänamist.

Grindade tapmist õigustatakse rahvustoidu tava säilitamisega, kuigi ametnikud on ise väljastanud hoiatuse, et grindade liha või rasva ei tohiks üldse süüa. Nimelt teatati 2008. aasta lõpus, et grindade liha ja rasv sisaldab liigselt elavhõbedat, PCB-sid ja DDT-derivaate, mis võivad olla inimesele ohtlikud. Seetõttu on täiskasvanutel lubatud tarbida ühe eine jagu grindaliha kuu jooksul, kuid naised, kes soovivad kunagi lapsi saada, on rasedad või imetavad, ei tohiks seda üldse tarbida.

Ometi jagatakse saak skinn’ideks (umbes 34 kilo rasva ja 38 kilo liha) ning iga elanik saab enamasti endale mitme skinn’i jagu saaki. Kui järgida soovituslikku grindaliha tarbimise kogust, siis ei suudaks tavainimene seda kogust kuidagi ära süüa. Seetõttu on leitud veealuseid “matmispaiku“ – kohti, kuhu on massiliselt salamisi visatud grindade laipu, kuna nende liha on juba roiskuma läinud. See võib juhtuda ka lihtsalt hooletu ajastamise tõttu – on mitmeid juhtumeid, kus tapatalgutega alustati liiga hilja ning suurejooneliselt ja kõiki isendeid ei jõutud piisavalt ruttu tappa ega ära viia. Järgmisel hommikul laipade juurde naastes leiti, et grindade rasva ega liha ei kõlba enam  inimestele anda.

Kurb on ka see, et selline traditsioon ei ole kohalikele vajalik ellujäämiseks – Fääri saartel on kõrge SKT, elatustase ja inimarengu indeks, lisaks saadakse Taanilt rahalist toetust, seega tegu pole algeliselt arenenud külaga, mis on täielikult sõltuv delfiinide tapmisest. Grindadrap on lihtsalt massiline mereimetajate tapmine lõbu pärast.

 

Faktide moonutamine

Muu hulgas väidetakse ülalmainitud veebilehel ka seda, et grindade selgroo nugadega läbilõikamine on kõige tõhusam ning inimlikum moodus nende tapmiseks, kuid seetõttu voolab vette palju verd, mis võib pealtvaatajaid ehmatada.

Samuti mängitakse tapetud isendite arvudega. Väidetavalt on tavaline iga-aastane tapetud grindade arv 800 isendi ringis, kuid see number võib kõikuda. Näiteks 2008. aastal ei tapetud ühtegi looma tänu Sea Shepherd Society tegevusele, aga 1992. aastal mõrvati üle 1500 looma.

Delfiinide lahteajamist kirjeldatakse täpse, tõhusa, rahuliku ja vaikse protsessina. Isendite tapmise kohta on öeldud, et Fääri saarte loomakaitseseaduse järgi (mis kehtib ka grindadele) tuleb loomad tappa võimalikult kiiresti ning väheste kannatustega. Selleks on vastav oda, millega selgroog läbi lõigata ning teoorias saabub teadvusekaotus ja surm sekundite jooksul. Hingamisavasse paigaldatava konksu kohta väidetakse, et see ei põhjusta loomadele vigastusi. Ometi näitavad arvukad fotod tapatalgutest teistsugust pilti.

 

Tapmine on vastuolus grindade kaitsmise seadustega

Grindatapu traditsiooniga rikub Taani (kuna Fääri saared on Taani protektoraat) kolme konventsiooni, millele riik on alla kirjutanud ning seega lubanud teha kõike oma võimsuses, et kaitsta grindasid – Berni konventsiooni, Bonni konventsiooni ja ASCOBANS-i (Lääne- ja Põhjamere, Kirde-Atlandi ja Iiri mere väikeste vaalaliste kaitse lepet). Sea Shepherdi asutaja Paul Watsoni sõnul on Fääri saartel toimuv delfiinide tapmine Berni konventsiooni rikkumine, kuid Fääri saared kui Taani protektoraat pole Euroopa Liidu liige, kuigi nad saavad Taani kaudu otsest kasu Euroopa Liidult. Taani peaks selle eest vastutama, kuid ilmselgelt ei astuta selleks mingeid samme.“

Grindade jaoks pole olukord ka paberil kiita – Rahvusvaheline Vaalapüügi Komisjon, mis on ainus vaalapüüki reguleeriv organisatsioon, ei tunnusta väikesi mereimetajaid nagu tavagrindad. Rahvusvahelise ulatrusega looduskaitse valdkonnas ei kaitse keegi nende huve peale selliste keskkonnakaitseorganisatsioonide nagu Sea Shepherd.

 

GrindStop 2014

Selle trööstitu olukorra parandamiseks kuulutas Sea Shepherd välja operatsiooni GrindStop 2014, mille käigus kasutab organisatsioon otseseid ja kaudseid taktikaid, et seda julma tava lõpetada. Muu hulgas plaanitakse levitada informatsiooni saartel toimuva kohta, otseselt pidada dialoogi Taani valitsusega, leida toetust Euroopa parlamendi liikmetelt, luua määratud lahtede juurde helisein, mis ennetaks väikeste mereimetajate lahe lähedusse sattumist, patrullida nii merel kui ka maal tapmispaikade läheduses ning teha kindlaks ja avalikult häbistada laevu, mis  osalevad grindatapus. Plaanitavate meetmete kohta saab lähemalt lugeda siit.

Siiani pole Sea Shepherdi ponnistused toonud nii suurt kasu, kui võinuks loota. Juba Taani valitsusega peetud arutelus nentis Taani, et nad ei saa Fääri saartel toimuvasse sekkuda. Ometi sekkuti traditsiooni kaitseks siis, kui Sea Shepherd viis seal läbi ühe aktsiooni. Samas, mingeid edusamme siiski saavutatakse. Nimelt teatas kalastusministeerium, et alates 2015. aasta maist peavad tapatalgutes osalejad läbima kursuse seaduste ning tapmistega seotud protseduuride teemal ning saama vastava loa. Inimesi treenitakse tapmisriistasid kasutama, tundma ära loomade surmasignaale (kuid mitte kannatust) ning olema tutvunud kogu seadusega. Suure noa ja konksu kasutamine loomade tapmiseks keelustatakse, välja arvatud eriolukordades, kus selleks väljastatakse luba.

Kuigi need meetmed ei süsti erilist lootust, et julmad tavad ajaloo prügikasti heidetaks, aitab see hoida grindade eest võitlejates elus usku, et nad suudavad midagi muuta. Võitlus grindade eest jätkub.

 

Allikad: Earth First Journal, Huffington Post, WikipediaWhaling, Sea Shepherd

Fotod: life-sea.blogspot.com, bushwarriors.org, eolspecies.lifedesks.org

 

Toimetas Marlen Laanep