46 riiki allkirjastasid deklaratsiooni ohustatud loomaliikide kaitseks

14. veebruar 2014 kell 17:46



624332313. veebruaril toimus Londonis ohustatud loomaliikide kaitsmise konverents Illegal Wildlife Trade, mille eesmärgiks oli tugevdada rahvusvahelist koostööd, et takistada illegaalset loomade ja nende kehaosade, sh elevandiluude, tiigrinahkade ning ninasarvikute sarvede müüki. Konverentsil koostatud Londoni deklaratsioonile (London Declaration) kirjutas alla 11 ÜRO organisatsiooni ja 46 riiki, sealhulgas Botswana, Tšaad, Hiina, Gabon, Etioopia, Indoneesia, Tansaania, Vietnam, USA ja Venemaa.

 

Suurbritannia välisministri William Hague´i sõnul võib Londonis toimunud konverents olla pöördepunktiks ohustatud liikide kaubanduses. Ohustatud loomaliikidega kauplemine on aga peale inimkaubanduse, relva- ja narkoäri neljas suurim ebaseaduslik kaubandus.

Hague leidis, et ohustatud liikidega kauplemine ei ole vaid keskkondlik kriis: “See on nüüdseks globaalne kuritegelik tööstus, mis tekitab korruptsiooni ja ebakindlust ning õõnestab jätkusuutliku keskkonna edendamist ja vaesuse leevendamist, eriti Aafrika riikides.“

Deklaratsiooni allkirjastamisega tõotati prioriteediks võtta organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni uurimine. Lisaks lepiti kokku mitmetes meetmetes, sealhulgas lubati:

  • kohelda illegaalset loomakaubandust kui tõsist rahvusvahelist organiseeritud kuritegevust;
  • näidata korruptsiooni ja rahapesu osas üles nulltolerantsi, mis on seotud ohustatud loomaliikide vastu soorutatud kuritegudega;
  • karmistada kohalikke seaduseid ning abistada korrakaitsjaid;
  • hõlbustada agentuuridevahelist koostööd.

 

Kogu deklaratsiooni saab lugeda siit.

Maailma looduskaitsjad rõõmustasid deklaratsiooni allkirjastamise üle, kuid nende sõnul tuleb riikidel asuda viivitamatult tegutsema. Heather Sohl Maailma Looduse Fondist (WWF) leidis, et Londoni deklaratsiooni allkirjastanud valitsused saatsid tugeva sõnumi, et selline kaubandus on tõsine kuritegu. “See kaubandus hävitab liikide populatsioone, kuid samuti võtab ka metsavahtide elusid, takistab riikide majanduslikku arengut ning destabiliseerib ühiskonda, edendades korruptsiooni,“ ütles ta.

Lisaks deklaratsioonile kehtestasid Botswana, Tšaadi, Gaboni ja Tansaania juhid elevandiluuga kauplemise keelu vähemalt 10 aastaks. Elevandiluuga kauplemine keelustati 1989. aastal CITES-i  konventsiooniga, kuid kümme aastat hiljem anti Zimbabwele, Botswanale ja Namiibiale ühekordne luba müüa oma elevandiluu varud Jaapanisse.  2008. Aastal müüsid Namiibia, Botswana, Lõuna-Aafrika ja Zimbabwe oma varud Hiina ja Jaapani klientidele.

Tänapäeval teenitakse ohustatud loomadega kauplemisega kuni 14,6 miljardit eurot aastas. Üha suureneva Aasia keskklassi nõudmiste tõttu (eriti Hiinas ja Vietnamis) on näiteks ninasarviku sarve hind tõusnud üle 60 000 dollari kilo kohta, tehes selle kallimaks kui kulla või kokaiini. Elevandiluu hind on aga 2000 dollarit kilo.

Hiljuti avaldatud uurimus näitas, et viis riiki Kesk-Aafrikas on kaotanud aastatel 2002–2011 65% oma metselevantidest, vaatamata 1989. aastal kehtestatud elevandiluu müügikeelule. Lõuna-Aafrika kaotas eelmisel aastal salaküttidele üle 1000 ninasarviku – see on 50% rohkem kui eelmisel aastal. Võrdluseks saame tuua selle, et 2007. aastal said salakütid seal kätte vaid 13 isendit. See tähendab, et aastatel 2007–2012 aastatel on ninasarvikute salaküttimine suurenenud 5000% – üks isend tapetakse salaküttide poolt iga kümne tunni tagant. 2004. aastast on Kesk-Aafrika kaotanud kaks kolmandikku oma elevantidest ning 2011. aastal kuulutati must ninasarvik väljasurnuks. Salaküttimine ohustab ka inimesi – viimase aastakümnega on tapetud vähemalt 1000 metsavahti.

 

Allikad: The Guardian, BBC

Foto: Joerg Hackemann, PantherMedia / Scanpix

 

Toimetas Marlen Laanep