Koroonakriis kiirendab sularaha kadumist

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

9. juuli 2020 kell 15:32



Koroonapandeemia ja viiruse ohjeldamiseks kasutusele võetud poliitilised meetmed on andnud uue tõuke sularaha kaotamisele, sest kriisi algusest peale teeb üha enam tarbijaid oma maksed elektrooniliselt. Sellise arengu peamiseks põhjuseks on veebitellimuste järsk kasv, mis on tingitud nii karantiinist kui ka hirmust teiste inimestega kokkupuutumise ees: hirmust kaupluses sisseoste tehes nakatuda.

 

Paljud inimesed tellivad kaupa parema meelega veebist ja lasevad endale selle koju kätte toimetada. Aga ka poodides kohapeal kasutatakse üha enam elektroonilisi maksevõimalusi – panga- ja krediitkaarte ning makserakendusi. Sageli palutakse klientidel isegi kaupluse kassas sularahata maksta, et vältida nakkusohtu, mida paberraha ja mündid väidetavalt põhjustavad. Seega on koroona andnud oma panuse sellesse, et sularaha on tarbijate seas tuntavalt oma populaarsust kaotanud.

 

Kuidas sularaha kadumine pankadele kasulik on?

See areng on teretulnud eliidile, kes on juba aastaid tõmmanud kulisside taga niite selles suunas, et majandusringlusest sularaha välja suruda. Euroopa võtmeisikud on kommertspangad, Euroopa Keskpank (EKP) ja eurotsooni riikide valitsused, ehkki neil kõigil on erinevad motiivid.

Kommertspangad kannatavad EKP ekspansiivse rahapoliitika, ennekõike madalate intressimäärade all, mis põhjustab laenude ärimarginaalide languse.

Samal ajal peavad pangad maksma keskpangale negatiivse hoiuse intressimäära 0,4 protsenti liigse likviidsuse eest, mis suurendab kulusurvet (see meede peaks innustama pankasid laenama rohkem raha teistele krediidiasutustele või tarbijatele ja ettevõtetele, mis aga praktikas ei toimi kriisi põhjustatud suure riskikartlikkuse tõttu), seetõttu tuleb säästa mujalt.

Kui sularaha enam ei oleks, saaksid pangad loobuda kallitest sularahaautomaatidest, sularahaosakondadest ja riskikindlustustest, mis vähendaks oluliselt nende kulusid.

Täielik elektroonilistele maksetele üleminek oleks kasulik ka EKP-le. Keskpank on majanduslanguse vastu võitlemiseks juba pikka aega ette valmistanud madala baasintressimäära (intressimäär, millega EKP laenab kommertspankadele) täiendavat alandamist. See ilmnes juba enne koroonakriisi algust, kuid majanduslangust on veelgi süvendanud nädalaid kestnud majanduse seiskamine. Arveldus- ja hoiuarvete negatiivse intressi tooks kaasa klientide pankadest la



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.