Argo ja Evelin: Nõukogude Liidust. Seadustest. Pankadest. Kohtunikest.

31. jaanuar 2018 kell 19:10



Sügiseses Telegrami paberväljaandes ilmus artikkel siiani enamus inimeste eest varjus olnud maailmavalitsemise teemadel, mida avasid neid teemasid eelnevaltki puudutanud Argo ja Evelin. Täienduseks paberväljaandes ilmunule avaldasime lisaloo (“Kuidas meie kõikide pangalaenud põhinevad pettusel“) ka meie netiportaalis. Kohati uskumatutena tunduvatel teemadel ilmnevad lahtiseletatuna seosed, mis võivad mõistmisel just nende külma loogika tõttu mõjuda hirmutavalt. Kuidas edasi elada teadmistega, mis muudavad tavamaailma kardinaalselt ja saadud kohati liig ereda valgustusega?

Telegrami lugejailt on saabunud mitmeid küsimusi esitatu paremaks mõistmiseks ja alljärgnevaga jätkame alustatuga ehk küsimustele vastavad taas salapärased Argo ja Evelin. Jäneseurg läheb aina sügavamaks…

 

Meie lugejaid intrigeeris avaldatud lõik sünnitunnistuste tähtsusest inimese elus. Eestis on ju sünnitunnistustega seotud asjaolu, et riik , mis enamusele nimetatud dokumendi väljastas, on kadunud ning kuidas selline asjaolu inimesi mõjutab?

Selline arvamine, et Nõukogude Liit on likvideeritud, ei pruugi olla väga täpne, kuna keegi ei ole ju tegelikult NSVL-i korrektselt likvideerinud.  Tehtama oleks seda pidanud läbi rahvahääletuse üle kogu tollase Nõukogude Liidu. Selliseks rahvaküsitluseks  võiks lugeda 17. märtsil 1991 toimunud rahvahääletust nn liidulepingu küsimuses. Toimunud küsitlus näitas üleliiduliselt inimeste valdavat soovi jätkata väljakujunenud ühiselu vormis. Ilmselt ei kirjutanud ka keegi personaalselt avaldust lahkumaks liidust. Liit koosnes erinevatest liiduvabariikidest ja ühe liiduvabariigi, Vene NSV toonasel juhil Jeltsinil, kes on väidetavalt Eesti päritolu, volitusi  NSVL- i likvideerimiseks rahvusvaheliste reeglite järgi ei olnud. Eestlased boikoteerisid referendumit, küll aga avaldati arvamust mõned nädalad enne küsitlust  liidulepingu küsimuses ja seal oli valdav soov ühisperest lahkumiseks. Usuti, et taastatakse riiki, kuigi tegelikkuses taastati eraõiguslikku äriühingut.

 

Seega arvestades, kuidas näiteks juristid väänavad sõnu ja termineid, siis saaks ka siit kontekstist välja lugeda, et riik nimetusega Nõukoguse Liit eksisteerib justkui edasi?

Mõningatel andmetel tunnustab ÜRO siiani NSVL -i kui eksisteerivat administratiivset üksust. Kõige parema jälje selguseks jätab maha inimkonda enam mõjutav nähtus –raha, mida looduses ei esine. Erinevatel maksevahenditel kasutatakse nimetuste dollar, rubla, jeen, kroon jne täpsemaks inditseerimiseks numbrikombinatsioone, eristamaks näiteks Rootsi krooni kunagisest Eesti kroonist. Eesti krooni numbriline tunnus alates 1. juulist 1995 oli 147. Nõukogude rubla tunnus on 810 ( SUR), Vene rublal ka 810 (RUR), seevastu praegusel Vene Föderatsiooni rublal 643(RUB). Nagu näete, on tegu kolme erineva kehandiga tehingus. Huvilised saavad vihjeid siit: https://www.iso.org/ru/iso-4217-currency-codes.html.

Oleme korduvalt kirjeldanud maailmas toimunud protsesse, millega on rahaloome õigus võetud ära riikideks maskeeritud eraõiguslikelt äriühingutelt ja tagastatud see igale inimesele individuaalselt, muutes inimese, enda ükskõik milliselt nimekujult, kasusaajaks. Arvatavalt on just takistus rahaloomes sundinud pankureid proovima uuesti käivitada Nõukogude rubla, koodiga 810. Ilma administratiivüksuse, nimetusega Nõukogude Liit, taaskäivitamiseta ei käivitu ka mainitud koodiga rubla. Tegelikult ei muudaks see rahaloomes mitte midagi. Tahaksime veelkordselt rõhutada, et nii Ameerika dollar, kui ka seda dollarit valitsev BIS ( Bank for International Settlements), allub tegelikult hiinlastele. Algupäraselt neile, kes Taiwanis ja nüüd neile, kes mandril. Lihtsalt asiaatlike näojoontega uusi maailmavalitsejaid on läänemaailmal raske vastu võtta, seepärast proovitakse pakkuda sellesse ametisse inimesi  mujalt, näiteks Moskvast.

 

Kuidas selline stsenaarium eestlasi mõjutaks?

Meie naabrite juures on lähiajal tõusmas tuhast fööniks – kas kunagise Ajutise Valitsuse õigusjärglasena avalikult või Nõukogude Liiduna. Eksistentsivorm sarnane Hiinaga, kus üks riik on kaks korda – majanduses üks, sotsiaalsfääris teine. Muutuste käivitamiseks tuli  puhastada vanad bilansid.

Vaata näiteks neid linke: https://lounaeestlane.ee/putin-kuulutas-valja-venemaalaste-maksuamnestia/http://pln-pskov.ru/society/299544.html.

Venemaa riigituumas plaanitakse seadusemuudatust, et Venemaa kodakondsuse saamiseks piisab ka Nõukogude aegsest sünnitunnistusest ja keeleoskusest.

Mis puudutab nüüd eestimaalasi  Nõukogude  sünnitunnistustega selles valguses, siis meenutuseks peaks vaatama Nõukogude Liidu konstitututsiooni §62, mis sätestas kodumaa reetmise kõige suurema kuriteona. Kodumaa reetmiseks loeti ka võõrvõimu teenistuses olemis, mistahes vormis. Kriminaalkoodeksi §64 nägi sellise teo eest karistusena surmanuhtlust mahalaskmise läbi, ühes kogu vara konfiskeerimisega.

 

Sellest loogikast lähtuvalt on ju paljud Nõukogude Liidu sünnitunnistuste ja diplomitega inimesed võõrvõimu teenistuses? Erinevad ametnikud, kohtunikud, politseinikud, täiturid, pangatöötajad jms?

Jah, kõik mainitud, Nõukogude sünnitunnistusega, on võõrvõimu teenistuses olles pannud toime kodumaa reetmise ja lähevad §64 alla. Eriti täbar on nende olukord, kes Nõukogude armeele on vande andnud ja võõrriigi mõnes militaarüksuses, näiteks politseis, enda repressiivseid tegusid läbi viimas.

 

Paljudele mõjub asjade selline külma joana…

Võimalik, aga kõiki sündmusi tuleb jälgida ja proovida neid analüüsida. Enamus ei suuda väga kaugele mõelda, sündmuste seostest või tagajärgedest rääkimata. Saamegi olla vaid jälgijad, sest jõud on liig suured nende mõjutamiseks. Ilmselt peavad paljud tänased rõhujad  varsti end metsadesse peitma, sest sõltumata ühiskondlikust korrast ei saa rõhutute kannatus olla otsata. Metsadesse saavad nad end peita muidugi vaid ajani, mil kõik  kaasikud ja kuusikud ei ole veel raiutud. Ajalool on komme korduda.

Me ei räägi ju asjata,et tuleks loobuda etendusest, mida riigimänguks nimetatakse.

 

Kui enamus riike on tegelikult äriühingud, siis kas Nõukogude Liit oli midagi muud?

Ei, ikka äriühing. Stalin ei soovinud  registreerida Nõukogude Liitu ettevõttena, mis on aga eelduseks välis(dollari)laenu saamiseks. Stalini survestamiseks hoiti reservis kodanik Trotskit. Surve alanemisel, Stalini lõplikul nõustumisel riigi muutmiseks äriühinguks, muutus Trotski edasine eksistents väärtusetuks ja sõnakuulelikuks muutunud Stalini premeerimiseks toimus Trotski likvideerimine.

 

Okei, no väga põnev… Teema muutus – suured ja väikesed tähed. Nimekujusid esineb vist mitmeid ja miks see nii on, küsivad paljud inimesed, pidades seda mingiks juhuslikuks segaduseks?

Juhuslikku ei ole selles midagi. Kui inimese nimi on esitatud suuretäheliselt, tähendab see, et sellise nimekujuga nõustunu on kaotanud kõik enda õigused ja teda loetakse surnuks (CAPITIS  DIMINUTIO  MAXIMA). Surnul ei ole õigusi. Selline nimekuju on dokumentidel just põhjusel, et väheteadliku inimese üle saaks otsustada. Teadlikumad lisavad sellist dokumenti esitades verbaalselt liiteks, et dokumendil esitatud nimekuju on küll sarnane esitaja nimekujuga, kuid ei ole esitaja füüsiliselt.  Suuretäheline nimekuju luuakse inimsele sünnitunnistuse vormistamisega siis lisaks nn elava nimekujule.

Sellisel nimekujul on ka puht äriline kaalutlus. Näiteks lennukites ei tohi vedada lõputu väärtuse kandjaid, elavaid inimesi. Juhtub lennuk taevalaotusest alla pudenema, ei suudaks lennufirma tasuda hukkunute pealt kompensatsioone lõputu rahahulgaga. Seepärast lendavad surnud, lennureisiks kindlustatud tagatisvarad riikideks maskeerunud äriühingutele. Kujundlikult näitab seda Denveri lennuväljal lennukitesse sisenejaid (läbi portaali (aeroport) – surmavärav taevasse minejatele) jälgiv surnute jumal Anubis.

Samal põhjusel on ka sõjaväelaste ja politseinike mundritel ja ametnike ametitõenditel nimed suuretähelised. Neil puuduvad  õigused ja neid loetakse orjadeks ning õnnetuse korral tagatisvara kaotuseks eraõiguslikule äriühingule, mis maskeerunud riigiks.

Korrektne oleks esitada enda nimekuju ikka viisil, mis elavatele kohane ja kus esimene täht nii ees- kui perenimes on suur ja järgnevad väikesed (Capitis Diminutio Minima).

 

Kas ja kui paljud nn riigitasandil olevatest tegelastest on kursis selle suure ja väikese tähe teooriaga?

Teooria on antud kontekstis korrektne sõna, mis kirjeldabki ja seletab mingit tegelikkuse valdkonda. Vanas maailmas on nimekuju esitamine erinevates vormides üks esimestest õpetustest inimestele, kes oma igapäeva toimetustes puutuvad kokku dokumentidega, mis kannavad seadusi, määrusi, otsuseid, teatiseid jms. Erinevalt esitatud nimekujud tähistavad alati erinevaid kehandeid. Kolmas kasutatav vorm on Capitis Diminutio MEDIA. Sellist vormi kasutab Eestis üks rahavahetuspunkt, mis on  äritegevuses korrektne vormistus.

 

Kas pankade registreeringuid ja raha loomist allkirjast on võimalik inimesel ise järgi vaadata?

Pangad on avalikud majad, seega võiks igaüks ise vaadata nende registreeringuid Ameerika äriühingutena, mis allutab nad UCC-le (Uniform Commercial Code) . Meie radaris on ettevõtted Swedbank ning  Nordea Finland, mille juhid meilt muide 170 000 eurot omastasid.

https://www.corporationwiki.com/New-York/New-York/swedbank/57715048.aspx

https://www.corporationwiki.com/New-York/New-York/nordea-bank-finland-plc/61821997.aspx

Allkirjast rahaloome mõismiseks tuleks mõista UCC dokumente 1-201 ja 3-104. Kõik on ju must valgel  kirjas, kuid esitatud teksti mõistmine sõltub juba lugeja taiplikkusest.

https://www.law.cornell.edu/ucc/1/1-201

https://www.law.cornell.edu/ucc/3/3-104

 

Pangatöötajad omastasid 170 000 eurot?

Deponeerisime panga Soome peakontorisse makseinstrumendi summas 170 000 eurot, tingimuslikult, kui meie ja panga vahel peaks eksisteerima kehtiv, kõiki rahvusvahelisi tingimusi, sealhulgas ka keelelisi reegleid täitev leping. Kehtiva lepingu olemasolul nõustusime, et pangatöötajad kasutavad meie makseinstrumenti pangapoolse nõude täitmiseks. Meievahelise lepingu puudumisel väljendasime enda kindlat tahet saada tagasi enda valdusesse meie makseinstrument. Tagasi meile seda ei saadetud, seega lugesime pangapoolse võimaliku nõude meiepoolt täidetuks.  Vaatamata teostatud maksele, soovis soomlaste peakontor ikka meie kodu väljapetmist. Lihtsalt öelduna lõid soomlased esmalt raha maailma meie allkirjast nn laenutaotluselt, teisel korral allkirjast nn laenulepingul, kolmandal korral meie makseinstrumenti edasi kaubeldes ja neljandal korral juba meie kodu röövides. Selline tegevus viib loomulikult kahjunõudeni ja arestini meiepoolse vastusammuna, kaitsmaks enda ärihuve.

Mainitud Soome pangaga on seotud üks diskor Björn, kes kahel korral on viibinud külalisena Bilderbergi kogunemisel. Ilmselt on just see asjaolu lasknud tal tunda end laiatiibse kotkana, arvates, et ülimuslikud pangandusseadused temaga seotud ettevõttele ei kehti ja vaba tahte ning täie teadvuse alasena võetud kohustused ei ole temale täitmiseks. Tegime mainitud muusikasõbrale ka isikuliselt äripakkumise, millega tema läbi vaikimise nõustus. Miskipärast ei ole ta aga siiani tasunud meile tema poolt nõustutud 240 000 eurot. Tundub, et meie hõimuvelledel on jälle algamas lama (kaheksakümnendate lõpus Soomet räsinud majandussurutis), kui juba Soome üks rikkamatest meestest ei suuda oma kohustusi täita. Plaanisime arestida tema kodumaja Soomes, kuid see asetaks meid samale pulgale täiturite jt. sarnastega. Seepärast hetkel ei ole arestimine aktuaalne. Lisaks koguneb viiviste näol igakuiselt kena kopikas meie isikliku raamatupidamise arvestusse.

 

Seadused on ju kõigile täitmiseks?

Seda ei saa võtta üheselt. Maailmas on üle 50 miljoni seaduse. Kas teate tõesti neid kõiki, et neid täita? Loomulikult kehivad nad nende peale, kes nende seadustega otseselt seotud. Ehk lihtsalt seletatuna ametnikud, kes mingi seaduse välja mõtlevad, siis riigikogu liikmed, kes selle seaduse jõustavad, siis nii kohaliku kui keskvalitsuse liikmed ja ministeeriumite töötajad ning nendega seotud isikud. Kuid näiteks pagar peab teadma saia küpsetamisel ahju temperatuuri ja taigna koostist, muude seaduste toimimiseks tema üle on vaja saada pagari nõustumine.

 

Riigikogu liikmeid käime me ju valimas?

Valimas käies esitatakse suuretäheline dokument (CAPITIS DIMINUTIO MAXIMA). Sellega tunnistab inimene end selleks plast-dokumendiks, millel (mitte kellel) puuduvad õigused. Maailma tegelikku korraldust mõistes ei ole aga neil parteidel suurt vahet. Nagu pagari saiadelgi – vali millist tahad, kas rosinate, singi või moosiga, aga kuuluvad need saiad ju kõik pagarile.

Tegelikult ei otsusta valimised midagi, kõik on näitemäng pimedatele ja deklamatsioon kurtidele.

 

Hästi. Aga räägime kohtunikest, kes teie sõnul käivad leinariietega, ei mõista õigust ega räägi õiglusest ning ei ole erapooletud?

Muidugi mitte. Nende palgad ja pensionid makstakse ju võidetud protsesside tulemist eraõigusliku äriühingu, mis maskeeritud nimetusega riik, poolt. Nagu ka politsinike palgad saadakse kokku riisutud “trahvide” arvelt. Mainitud ei loo maailma lisaväärtust erinevalt põllumehest, kes vilja kasvatab ja kombainerist, kes saagi koristab ja möldrist, kes vilja jahuks jahvatab ning pagarist, kes jahu saiaks küpsetab, et ehitajal oleks kõht täis, kui ta lagedale platsile loob tuule ja tormi eest varjumiseks kodu, milles tubli ema kasvatab tulevase väärtuste looja.

 

Kohtunikud annavad vande kuiva maa põhiseadusele, aga tegutsevad ju merereeglistiku alasena?

Olgem täpsed, vanne antakse ikka konkreetsele isikule, sellele, kes seda vastu võtab. Kohtumaju loetakse kuivale maale veetud laevadeks ja kohtunik ise kehastub kapteniks. Kaptenil on laevas suured õigused, ega muidu ei teaks me kõik kõnekäändu: “Kapten laevas, jumal taevas”. Erandiks on loots, kel õigus kaptenilt laev üle võtta ja suunata lootsile vajalikku suunda. Kohtusaalis on selliseks ülevõtjaks postiülem, kui nüüd keegi mõistis, mida silmas peame. Teisisõnu  ei tohi kohtunik saalis enne rääkida, kui postiülem talle loa annab ega keerata kordagi selga postiülema suunas, seda ka ruumist lahkumisel. Vajadusel toimub kohtuniku lahkumine selg ees, nägu suunatud postiülemale. Sama käitumismustrit tuleb jälgida ka kõrgema kohtuniku saalis viibimisel. Postiülemale mitte alluv kohtunik vahistatakse. Need reeglid on asjaosalistele ülimuslikuks täitmiseks. Kuidas protsess üksikasjalikult välja näeb, ei paku laiemale üldsusele vast huvi.

 

Kohtunik määratakse ametisse eluks ajaks ja tihti tundub, et põhiseadusest, millele nad vande annavad, nad ei hooli. Näiteks põhiseaduse §32 ütleb, et igaühe omand on puutumatu ja seda saab võõrandada vaid üldistes huvides ning õiglase ja kohese hüvitise eest. Ometi aitavad just kohtunikud pankuritel ja täituritel kodusid välja petta, mõnel juhul isegi siis, kui nõuded on täidetud ning hüvitiste maksmisest ei ole keegi kuulnud. Mida arvate, kas kohtunike näol Eestis on tegemist robotitega, kes suvaliselt kõiki reegleid eiravad või ei tea nad lihtsalt neid?

Õigus! Nad määratakse ametisse, mis tähendab, et neil on otsustusõigus vaid neid määranud isikute suhtes. Esmajärjekorras nn presidendi ja seotud isikute üle. See ongi üks etendus, kus toimuvad erinevad rollimängud. Nagu teatriski, kehtib stsenaarium vaid näitlejate peale, publik võib seda jälgida piletiraha (maksud) eest, kuid laval olevad saavad näidendit publiku hulka tuua vaid publiku nõustumisel.

Inimestel on raske mõista riigietenduse olemust. Põhiseadust loetakse kuiva maa seaduseks, kuid rahalised tehingud kaubanduseks, mis alluvad mereseadusele. Seega on kohtunikud loonud pettekujutelma, nagu toimetaksid nad kuiva maa reeglite järgi, tegelikkuses aga sisuliselt sõjatribunalina otsuseid langetades, põhiseadusele vilistades. Näiliselt ühe, kuid reaalsuses hoopis teiste, varjatute reeglite alasena tegutsedes, langetatakse otsuseid suunaliselt, et kellelt rohkem kaubandustulemit (raha) saab. Hagidele hinna  määramine kindlustab, et tõepoolest toimub kaubandus ja kauplejad allutaksid end kohtunikule, kelle õigusalas (kuivale maale veetud laev) tehing toimub. Mida nad teavad või ei tea, on küsimus hiromantia valdkonnast. Ilmselt oma käejooni nad vaatavadki, kuid segaduste aeg on nüüd lõpetatud ja tuleb täita reegleid. Ei mingit soleerimist.

Kuiva maa ja mere vahel on kallasriba, mis lükkab igapäevaselt tagasi mere katset maale tulla, seepärast saab ülemere kaubandus tulla kuivale maale vaid läbi portaalide, nagu näiteks aeroPORT (lennujaam), seaPORT (meresadam). See on väga varjatud olnud ja esimest korda kuuldes keeruline mõista samaaegselt paralleelselt toimivast süsteemist.

 

Ikkagi, kuidas saab mittevalitud kohtunik otsustada inimese üle, ka mõnelt vabadust röövides, inimeselt, kes ei ole riigikogust või mõnest “valitsusest” vms ametkonnast?

Ei saagi. Inimene, kes otsesõnu deklareerib , et ei nõustu ja loobub kõigist võimalikest süsteemi poolt pakutavatest hüvedest ( näiteks “tasuta õigusabist”), on normaalses ühiskonnas puutumatu ja temasuunaliste toimingute teostaja võib muutuda kergesti lindpriiks. Mis puutub Eestisse, siis siin kehtivad džungliseadused, ega muidu vapil kolme lõvi ei esitletaks. Valge Aafrika.

Meil oli kogemus, kus meie kodu rünnanud täitur oma kaaskonnaga ning isehakanud politseimundris isikud, kelle nimesiltidel ilutsesid võõrapärase kõlaga nimekujud, vigastasid rünnakut filminud 14-aastast operaatorit. Meie hoiatusele, et kavatseme nende tegevuse peale kaevata, irvitas võõrkeelne, ilmselgelt Nõukogude sünnitunnistusega politseimundris isehakanu, et tal ükskõik, justkui enda karistamatust teades. Tema teadmine oli õige, sest vastus meie kaebusele kohtunikult oli sisuga, mis teavitas meid, et alaealise suhtes toime pandud kehaline vigastus ametiisikut teeskleva politseimundris võõramaalase poolt on aegunud, kuivõrd möödunud oli kümme (10) päeva. Pärast sellist “õiglust” ei ole mõtet isehakanutelt abi paluda, vaid rakendada tuleb reegleid, mis neile ülimuslikud.

Kohtus ei ole korrektne väljendada end viisil, et esindatakse iseennast (iseennast esindades käib jutt ikkagi justkui kahest erinevast kehandist), vaid viibitakse seal iseendana ja juristiktsiooni küsimuses õigusi ei loovutata ning ei nõustuta mingitegi pakutavate võimalike hüvedega. Ükskõik, millisest nimekuju vormist on kasusaaja inimene ise. Seda deklareerides peab süsteem kõik võimalikud määratud trahvid ja koormised üle kandma inimese enda pangakontole.

Kahjusaaja puudumisel kelleltki vabadust röövides, paneb kohtunik või politseinik toime inimröövi, kui inimene ise seda väidab.  Selline väide tuleb ümber lükata, mida aga isehakanud ja mittevalitud ametnik teha ei saa ning seepärast tuleb esitatud väide lugeda tõeseks. Inimröövi toimepanijaid ootavad ebameeldivused. Need teod on aegumatud.

 

Kui saatkonnad on teise riigi õigusalas sarnaselt Teie kodu territoriumiga, siis relvastatud isikute sinna sisse tungimine on ju äärmiselt taunitav tegu?

Selline tegevus ei ole mitte ainult taunitav, vaid võib lõppeda sissetungijale fataalselt. Vaprad võõrnimedega isehakanud politseinikud võiksid proovida järgmisel korral relvad vööl jõuga sisse tungida näiteks Ameerika saatkonda ja katsetada, mis nendega seal juhtuma hakkab.

 

Kuidas mõned inimesed suudavad sellist tööd teha?

See on tõesti üks universumi saladustest. Avada hommikul silmad ja mõelda, kellele alanud päeval saaks kurja teha – seda me ju ei tea, kas pangatöötajad, täiturid, kohtunikud jms päriselt ka nii mõtlevad. Aga midagi peab olema juhtunud nende lapsepõlves ja ega nende endi lastegi kõrvad tööjuttudest puutumata jää. Milline inimene astub ellu, teades, et leib vanemate laual on saadud kellegi pisarate ja hirmu arvelt?

 

Kui nüüd inimene on tasunud mõne makseinstrumendiga kohtu poolt määratud koormised ja vaatamata sellele jätkatakse tema isiku või vara suhtes toiminguid, siis mida see tähendab?

Kui inimene on kohtunikule tasunud õiguslikul alusel tekkinud nõude sularahas, elektrooniliselt, makseinstrumendiga või tšekiga, loetakse nõue täidetuks. Kohtunikul puudub voli eelistamaks ühte makseviisi teisele. Teisisõnu, nõudes näiteks 100-rahalist makset, ei saa ta keelduda kümne 10 -rahalise makse vastu võtmisest. Samuti ei saa nad eelistada ühte makseviisi või -vahendit teisele. Kohtunik on pankur ja peab alluma kõikidele kaubandusreeglitele. Arvatavalt sooviksid nad muidugi makseid võimalikult väikestes kupüürides ja erinevate seerianumbritega, nagu organiseeritud jõukudel kombeks. Nõude jätkumisel proovib keegi süsteemis alusetult rikastuda.

 

Kohtusüsteem vist ei suuda iseseisvalt makseinstrumente diginullideks muuta?

Selleks on Rahandusministeerium ja Eesti Pank, mis saab töödelda makseinstrumente kui BIS-i (Bank for International Settlements) esindaja. Veelkord – UCC 3-104!

 

Mis oleks esimene samm inimesele, kes on mõistnud, et tema kodu on pangatöötajate poolt lihtlabaselt välja petetud ja ta soovib koju tagasi minna?

Alustada tuleks teavituskirja saatmisest inimese kodus elavatele, või kui parafraseerida tuntud muusikapala “Mägra maja”, siis rotinahast rihmadega kährikkoertele, sest teisiti sellistesse, kes himustavad ligemese koda, ju suhtuda ei saa. Teavituskirjas peaks olema vabas ja viisakas vormis esitatud enda tahteavaldus pöördumaks koju, mis viimaste aastate teabe valguses rahaloomest annab selleks õigustatud aluse. Lisaks rotinahast rihmadele peaksid koduhõivajad lahkudes kaasa võtma kogu nende energiat sisaldava maise vara, seepärast soovitame anda neile aega. Mõistliku aja möödumisel ulatavad abikäe kodude puhastamiseks siin viibivad sõbralikud võõrväed, kelle mundritel ilutsevad uhked prantsusepärased nimed, võimalikud nagu Pierre Cardin või Karl Lagerfeld, mis on aga pseudonüümid.  Tõsi – uued mundrid õmbleb neile varsti Hugo Boss.

Panganduse toimimine ja rahaloome on avalikustatud ning nähtav mustvalgel. Avalikustatud on riikide toimimine eraõiguslike äriühingutena, milles mittevalitud isehakanud röövivad väheteadlikke. Selline ühiselu korraldus lõpetatakse pöördumatult. Karta ei ole vaja midagi. Õiglase peast ei lange ükski karv. Ametnikud aga võiksid igapäevaselt korrata mantrana sõna: “Miserere”, mis võib neid aidata või siis mitte.

 

See kõik tundub natukene tume ja mitme meie lugeja arvates saavad selliseid teadmisi vallata vaid salapärased illuminaadid. Mida oskate selle kohta öelda?

Rahvapäraselt võiks neid kutsuda valgustatuteks, kelle rikkus on teadmised. Inimesed tulevad ja lähevad endi kehadest, kuid idee paremaks ja õiglasemaks ühiskonnakorralduseks, mida aastasadu üritatud, on nüüd meie silme all realiseerumas. Valgustatute suunas loobivad pori väheteadlikud ja isikliku agendaga, teiste valitsemiseks, paraku veel meie reaalsuses eksisteerivad isikud. Poriloopijatega tegeletakse ja nad suunatakse valgustatuse teele.

Valgustatud on kogu aeg uskunud inimkonna headusesse, kes paraku eksiteele viidud Saturni järgijate ja ka nende poolt, kes parafraseerivad ühe valitseja lauset: “Riik – see olen mina!” (Eesti ütleb, Eesti arvab, Eesti soovib jms.) ning nende kaaslased, kes leivapalukese puudumisel soovitavad inimestel kooki süüa. Selliseid on küllaldaselt ka Eestis. Tervitaksime lugejat alloleva videoga ja esitatu esmasel mittemõistmisel soovitame seda kuulata korduvalt. Abi on teel ja pimedus alistatakse.

 

Selline oli seekordne Argo ja Evelini sisevaade nende avastatud jäneseurgudesse. Ootame kommentaaridesse lugejate arvamusi – mida teie kõigest sellest arvate?

 

Foto: liberlandpress.com

 

Küsitles Hando Tõnumaa