Foto: ekraanikuva

Hiina valitsusel on oma rahva üle täielik kontroll: sotsiaalse krediidi süsteemi abil hinnatakse inimesi pidevalt ning igaüks, kes äratab negatiivset tähelepanu või kellel on võlgu, satub musta nimekirja ega tohi osta näiteks lennu- või kiirrongipileteid. Analüütikute hinnangul liigub kogu maailm samasuguse kontrollsüsteemi suunas. Kas ka Eesti?

Hiinas peavad inimesed hoolikalt läbi mõtlema, mida nad peaksid tegema või tegemata jätma. Ilmselt ei kontrolli ükski teine riik oma elanikke nii karmilt kui Hiina Rahvavabariik. Hea käitumise eest premeeritakse, halva käitumise eest karistatakse. Kõik see registreeritakse sotsiaalse krediidi süsteemis. Mida rohkem punkte, seda parem. Plusspunkte saab üldkasuliku töö, heade töötulemuste või oma vara korrashoiu eest.

Avalikes kohtades ripuvad suured tahvlid, mida kõik näevad. Nendel on elanike piltide kõrval kogutud punktid. Mõned omavalitsused peavad ka digitaalseid nimekirju – omamoodi käitumiskontot.

Punane ja must nimekiri

Need, kes käituvad Hiina standardite järgi eeskujulikult, satuvad punasesse nimekirja, kes ei käitu hästi, musta nimekirja. Viimasesse sattus näiteks Hiina ettevõtja Tao Ming Jian, kes ei suutnud 100 000 dollari väärtuses laene õigel ajal tagasi maksta. Nimekirjas olemist märkas ta alles siis, kui ei saanud kiirrongile piletit osta, räägib ta ntv-le. “Käisin kohtus. Pärast kohtuotsuse väljakuulutamist ei jäänud mul alles kuigi palju vara, mida konfiskeerida. Seega ei jäänud riigil muud üle kui panna mind musta nimekirja, et tekitada mulle võimalikult palju ebamugavusi ja survet.”

Tao Ming Jian on üks enam kui kaheksast miljonist hiinlasest, kes on sattunud musta nimekirja. Mida nad tegid? Sõitsid ilma piletita, eirasid punast tuld, läksid tülli või langesid ülikoolist välja. Sinna satuvad ka kõik need, kes sotsiaalmeedias komparteid kritiseerivad või ei suuda võlgu tagasi maksta. Hinnatakse ka ettevõtteid.