USA eravanglate rahaahnus tekitab suuri probleeme

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

24. september 2013 kell 20:24



spend-the-night-in-the-jail-hotel-in-lucerne-13d9eUSA kodanikualgatus In The Public Interest (ITPI, tõlkes Avalikkuse huvides) avaldas eelmisel nädalal üsna jahmatava raporti riigi eravanglate kohta. Kuigi erakätes olevad kinnipidamisasutused pole USA-s uus nähtus, on firmad üha rahaahnemaks muutunud ning surunud osariikidele peale palju kahjulikke lepinguid, millele maksumaksjad on pidanud miljoneid dollareid peale maksma. Lisaks kulukusele valitsevad paljudes vanglates halvad tingimused ning lisaks teevad firmad kihutustööd kriminaalseadustiku leebemaks muutmise vastu.

 

USA-s on erafirmade käes olevaid vanglaid umbes 10% (ca 77) ning seal hoitakse kinni ligi 130 000 inimest. ITPI analüüsis 62 lepingut, millele nad ligi pääsesid, ning 65% neist olid määratud vangide kvoodid, mida osariik kinnipidamisasutusele tagama pidi. Kvootide mittetäitmise korral tuleb osariigil tasuda tühja voodikoha eest.

Eravanglaid hakati algselt kasutama, et säästa raha, tagada vangidele paremad tingimused ning olla paindlikumad vangide arvu kõikumistes suhtes, kuid nüüdseks on selge, et erakätes olevad vanglad ei ole täitnud mitte ühtegi nendest eesmärkidest. Lepingutega koormatud osariigid muretsevad kvootide täitmise pärast ning nende asutuste varustamine vangidega on saanud peamiseks eesmärgiks. Kuna aga vangide arv pidevalt väheneb ning proovitakse liikuda pisikuritegude eest saadavate vanglakaristuste lühendamise poole, on lepingud aga tõeline probleem. Mõned neist on sõlmitud lausa 20 aastaks.

Kui aga vange pole piisavalt võtta, rakendub omamoodi madala kuritegevuse maks, mis tuleb maksumaksjate taskust.

Raport toob välja, et praegused lepinguklauslid toetavad suuremat kriminaliseerimist ning ei tee midagi, et edendada rehabilitatsiooni, kuritegevuse vähendamist või kogukonna ehitamist. “Need lepingud on vastuolus mitmete osariikide avaliku poliitikaga, mis on seotud vanglate populatsiooni vähendamise ja vangide rehabiliteerimisega,” seisab raportis, mis toob ka välja, et rahva huvid on täiesti kõrvale jäetud ning kaitstud on vaid kinnipidamisteenust pakkuvate suurfirmade huvid.

Michael McBride, kes tutvustas raportit pressile, ütles: “Meile on oluline astuda samm tagasi ning vaadata seda moraalsest vaatenurgast – kõik inimesed, ükskõik mis usust või hoopis usuta, saavad väita, et on laiduväärne vangistada kedagi kasusaamise eesmärgil. On oluline alati mäletada, et iga isik on inimene, isegi kui nad on teinud midagi, mille kohta me leiame, et see oli problemaatiline või ebaseaduslik. Nad ei ole kasumi loomiseks.”

Euroopas kasutab eravanglaid Suurbritannia, esimene neist avati 1992. aastal ning 2012. aastaks oli Inglismaal ja Walesis 14 eravanglat, mis mahutavad kokku 13 500 vangi.

 

 

Allikad: ITPI raport, AlterNet

Foto: regiondo.com

 

Tõlkis Marlen Laanep

Toimetas Maarja Aljas